Äriseadustiku (ÄS) § 136 sätestab, et osaühingu osakapitali minimaalne suurus on 2500 eurot. Nimetatud sätte sõnastusest järeldub, et kapitali suurus ei ole konstantne suurus ning see võib olla seadusega sätestatud miinimumist kõrgem. Lisaks tekitab see küsimuse, milleks ja millal oleks otstarbekas või lausa kohustuslik osakapitali suurust muuta.

Paljuski tundub osakapital vaid number, mille määramine on osaühingu asutamisel kohustuslik. Käesoleva artikli eesmärk on avada osakapitali erinevate funktsioonide kaudu põhjused, miks ja millal on mõnikord otstarbekas või lausa kohustuslik muuta osakapitali suurust, millised on alternatiivid kapitali suuruse muutmisele.

Eestis kehtivad osakapitali reeglid lähtuvad ühelt poolt osaühingu võlausaldajate, teiselt poolt osanike ja äriühingu enda huvide kaitsest. Sellest tulenevalt on sätestatud reeglid ka osakapitali suurusele selle suurendamise või vähendamise teel.

Osakapital kui äriühingu võlausaldajate kaitse vahend

Osakapital on äriühingule kuuluv vara, mida äriühing peab säilitama. Sellest tulenevalt eksisteerib eeldus, et äriühingul on vähemalt osakapitali suuruse jagu vara, mille arvelt saavad võlausaldajad vajadusel oma nõuded rahuldada.

Osakapitali säilitamise ja vajadusel taastamise kohustus tuleneb otseselt ÄS §-st 176. Nimetatud paragrahvi kohaselt, kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui 2500 eurot, peavad osanikud otsustama kas osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt 2500 eurot või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt pool osakapitalist ja vähemalt 2500 eurot.

Võlausaldajate kaitseks on sätestatud, et osaühing ei või omandada oma osa, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nimetatud keeld on sätestatud mh võlausaldajate kaitseks, sest oma osa omandamine tähendaks väljamakseid äriühingust, mis võiks tipneda olukorraga, kus kõik osanikud müüvad oma osad äriühingule ja äriühingul puudub igasugune vara.

Teatud juhtudel on oma osade omandamine ja oma osa tagatiseks võtmine siiski lubatud, kuid tegemist on ajutise olukorraga.

Juhul kui äriühing omandab oma osa kooskõlas seadusega ja ulatuses, mis ületab 1/10 osakapitalist, peab äriühing omandatud osa võõrandama 3 aasta möödumisel osa omandamisest. Juhul kui äriühing omandab oma osa vastuolus seadusega, peab äriühing omandatud osa võõrandama 1 aasta möödumisel osa omandamisest. Juhul kui äriühing oma osasid tähtaja jooksul ei võõranda, siis peab äriühing oma osad tühistama ja selle võrra osakapitali vähendama.

Osakapital kui äriühingu majandusliku seisundi näitaja

Siinkohal peab mainima, et osakapitali suurus ei ole kindlasti otseses seoses äriühingu majandusliku seisundiga. Nii mõnigi väiksema kapitaliga ühing on oma tegevuses edukam kui suurema kapitaliga ühing.

Samas eksisteerib võimalus katta tekkida võivat kahjumit osakapitali arvelt. ÄS § 199² lg 1 järgi võib osakapitali vähendada kahjumi katmiseks. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib kahjumi katmiseks osakapitali vähendada, kui kahjumi katmiseks ei piisa osaühingu kasumist ega reservkapitalist ja kui osaühingul ei ole ka muid reserve.

Eeltoodu tähendab sisuliselt, kui osakapitali suurust vähendatakse, siis vabaneb teatud hulk kapitali, mille arvelt saab kahjumi katta.

Kahjumi katmise eesmärgil saab osakapitali vähendada nn lihtsustatud korras. Lihtsustatud kord tähendab, kui muidu peab osakapitali vähendamisest teatama ka võlausaldajatele, siis lihtsustatud vähendamise puhul seda tegema ei pea.

Oluline on siinkohal rõhutada, et osakapitali lihtsustatud vähendamisel vabanevaid vahendeid ei tohi kasutada muuks otstarbeks peale kahjumi katmise.

Osakapital kui osanike kaitse vahend

Osakapital jaguneb osadeks (ÄS § 135 lg 1). Vastavalt ÄS § 138 lg-le 2 märgitakse osaühingu asutamisel asutamisdokumendis mh osakapitali kavandatud suurus, osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel, samuti kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht.

ÄS § 169 lg 2 sätestab, et osa iga üks euro annab ühe hääle, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust järeldub, et osakapitali funktsiooniks on ühest küljest väljendada osaniku investeeringu suurust äriühingusse ja teisest küljest määratleda osanike vahel nn võimusuhted, mida suurem osa, seda suurem hääleõigus.

Nii mõnigi kord on äriühingu jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalik uute investorite kaasamine, kellel võib olla huvi saada äriühingu osanikuks.

Üks võimalus selleks on uue osa emiteerimine ja selle läbi osakapitali suurendamine. Osakapitali suuruse muutmise alternatiiviks on siinjuures olemasolevate osade jagamine ja võõrandamine. Samuti on võimalik, et kaasatakse täiendavaid investeeringuid isikutelt, kes on juba osaühingu osanikud ja mille tulemusena suurendatakse osakapitali olemasolevate osade nimiväärtuste suurendamise ja täiendavate sissemaksete teel.

Üksikutel juhtudel on võimalik, et osanikul on tekkinud äriühingu vastu rahaline nõue, kuid nõude reaalse tasumise asemel suurendatakse võlausaldajast osaniku osa võlgnikust äriühingus (ÄS § 194¹).

Kui osanik soovib osaühingust lahkuda ja oma liikmelisuse lõpetada, siis osa võõrandamise kõrval on üheks võimaluseks lahkuva osaniku osa tühistada ja vähendada osakapitali. Vähendamise tulemusena vabanev kapital makstakse välja lahkuvale osanikule.

Oluline on meeles pidada, et väljamakse võib teha mitte varem kui kolme kuu möödumisel osakapitali vähendamise äriregistrisse kandmisest ning tingimusel, et võlausaldajate tähtaegselt esitatud nõuded on tagatud või rahuldatud. Sellist varianti enamasti siiski ei kasutata, kuna osakapitali vähendamisest tuleb teatada ka võlausaldajatele (v.a osakapitali vähendamisel lihtsustatud korras), mis võib tekitada umbusaldust osakapitali vähendava äriühingu maksevõime suhtes. Selline umbusaldus võib aga äriühingule põhjustada hulganisti ebameeldivusi.

Kokkuvõttes järeldub eeltoodust, et kehtiva seaduse järgi ei ole osakapitali suurus pelgalt number, mis tuleb kohustuslikus korras määratleda. Osakapital kätkeb endas erinevaid funktsioone, millede täitmiseks on kord otstarbekas, kord kohustuslik osakapitali suurust muuta, et tagada äriühingu jätkusuutlikkus ja samas nii osaühingu võlausaldajate kui ka osanike huvide kaitse.