2015. a. suvest on kehtiv äriseadustiku muudatus, millega loodi õiguslik alus osalusoptsioonide rakendamiseks ka osaühingutes.
Põhikirjaga on võimalik anda nõukogule või juhatusele õigus osakapitali suurendamiseks
Nimelt on äriseadustiku § 1942 kohaselt võimalik lisada osaühingu põhikirja säte, mille kohaselt on nõukogul (olemasolul) või juhatusel kuni viie aasta jooksul õigus suurendada osakapitali sissemaksete tegemisega kuni poole võrra osakapitalist. Selline põhikirjaline säte võimaldab osaühingul omalt poolt paindlikumalt täita optsioonilepingu iseloomulikku kohustust – uue osa väljalaskmine isikule, kellele on optsioonilepingus ettenähtud tingimuste täitmisel "lubatud" anda ühingus osalus.
Lihtsustusid omaosade välja andmise tingimused
Lisaks on võimalik konstrueerida optsiooniskeem ka senisest paindlikumalt ühingu oma osade (tresoorosad) omandamise ja müümise reeglistiku kaudu. Seaduse muudatustega suurenes tresoorosade lubatud kogus seniselt 1/10-lt 1/3-le osaühingu osakapitalist ning ka periood, mille jooksul tuleb ühingul üleliigsed tresoorosad võõrandada, pikenes 3 aastani. Nn. tresoorosade kasutamine optsioonideks on mõnevõrra jäigem võrreldes emissiooniskeemiga, kuna esimene eeldab, et ühing suudab piisava hulga oma osasid optsiooni teostamise ajaks kokku osta. Emissiooniskeemi puhul piisab optsioonide realiseerimiseks üksnes juhatuse või nõukogu otsusest osakapitali suurenda ja vajalik hulk uusi osasid välja lasta ning osakapitali suurendamise registreerimisest äriregistris.
Rohkem valikuid optsioonide andmisel
Praktilised sammud, mis osalusoptsioonide teostamiseks tuleb ette võtta on seega järgmised:
- Optsioonileping ühingu ja isiku vahel, kellele osalusoptsioon soovitakse anda. Optsioonileping sätestab osalusoptsiooni nn võlaõiguslikud tingimused – osaluse suurus, eeltingimused, tähtajad, märkimishind, jm olulised tingimused;
- Põhikirja muudatusega, millega antakse nõukogule või juhatusele õigus oma otsusega optsioonide realiseerimiseks vajalikus ulatuses osakapitali suurendada (s.o. uusi osasid välja lasta).
Ära unusta osaniku otsust kui optsioone antakse juhatuse või muu juhtorgani liikmele!
Kui optsiooniskeeme rakendatakse juhatuse või muu juhtorgani liikme suhtes, siis äriseadustiku kohaselt vajab selline tehing eraldi osanike nõusolekut ning osanikud peaksid määrama kindlaks ka optsiooni olulised tingimused ja määrata ühingu esindaja selles tehingus.
Pea silmas maksuriski!
Läbi tuleks mõelda ka maksuküsimused – nimelt on osalusoptsiooni näol, kui see võimaldab töötajal omandada osalus ühingus turutingimustest soodsamalt, tegemist erisoodustusega juhul, kui osalus omandatakse varem kui kolme aasta möödumisel optsiooni andmisest. See seab jäigad raamid nii optsioonide realiseerimisele (nt kui tingimused täituvad varem) kui ka nt optsioonide lõpetamisele ühingu poolt (töötaja lahkumine, ettevõtte üleminek jne). Lähiajal on siiski oodata osalusoptsioonide jäigas maksustamisrežiimis muudatusi, mis võimaldavad kavandada igale ettevõtjale sobilikud ning samal ajal ka optsiooni saaja jaoks motiveerivad optsiooniskeemid.
