Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juristid koostasid ülevaate ettevõtete jaoks kõige olulisematest seadusemuudatustest, mis jõustuvad selle aasta 1. juulil. Kokku jõustub juuli alguses rohkem kui 20 õigusakti.
Taastub koroonaeelne haiguspäevade hüvitamise kord
5. juulil jõustuvad seadusemuudatused, mille kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale haigushüvitist neljandast kuni kaheksanda päevani. Töötaja omavastutus on esimese kolme haiguspäeva eest ning haigekassa alustab töövõimetushüvitiste väljamaksmist alates üheksandast päevast. Selline süsteem kehtis Eestis ka kuni 2020. aasta lõpuni.
Enne 2023. aasta 1. juulit väljakirjutatud haiguslehtedele kohaldub praegu kehtiv haiguspäevade hüvitamise süsteem, kus töötaja omavastutus haiguspäevade hüvitamisel on esimene tööpäev, tööandja vastutus teine kuni viies päev ning haigekassa vastutus alates kuuendast haigestumise päevast.
Jõustub uus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus
Selle aasta 1. juulil jõustub uus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, mis muu hulgas mõjutab nii vee-ettevõtteid kui ka ettevõtteid, kes kasutavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust.
Uue seadusega lisandub keskkonnaloa või kompleksloa kohustusega tööstus- või tootmisettevõtjale, kes kasutab oma tegevuses ohtlikke aineid, mida juhitakse ühiskanalisatsiooni, kohustus teatada nende ainete heidete kogus ja sisaldus koos nende arvestamise metoodikaga kord aastas keskkonnaametile.
Lisaks tekib uue seaduse kohaselt ettevõtetel teatud juhtudel eelpuhasti rajamise kohustus. Kui ettevõtte reo- või sademevee ohtlike ainete sisaldus või muud saastenäitajad ületavad kehtestatud piirväärtusi või kui ühiskanalisatsiooni juhitava reovee saastenäitajad, millele ei ole piirväärtusi määratud, on sedavõrd suured, et võivad kahjustada ühiskanalisatsiooni ehitisi või seadmeid, reoveepuhastuse protsessi või keskkonnaseisundit, siis on ettevõte uue seaduse kohaselt kohustatud enne reo- ja sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastust või võtma kasutusele muid meetmeid reo- ja sademevee nõuetele vastavaks viimiseks, välja arvatud juhul, kui vee-ettevõtjaga on kokku lepitud teisiti.
Ühe olulise muudatusena annab uus seadus vee-ettevõtjale õiguse lõpetada ettevõttele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse pakkumine, kui ettevõtte poolt ühiskanalisatsiooni juhitav reo- või sademevesi on püsivalt nõuetele mittevastav ning vee-ettevõtja andis ettevõttele vähemalt kuuekuulise tähtaja, et ettevõte saaks ümber kujundada tootmise, muuta tootmisprotsessi või muuta ühiskanalisatsiooni juhitava vee koostist. Erandina ei pea vee-ettevõtja andma kuuekuulist tähtaega, kui püsivalt nõuetele mittevastava reo- või sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimisega kaasneb oht inimese tervisele, keskkonnale, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimisele või puhastusprotsessile.
Uue seadusega kaasnevad ka täpsemad reeglid ohtlike ainete ja muude saasteainete juhtimiseks ühiskanalisatsiooni. Lisaks näeb uus seadus ette täpsemad reeglid reo- ja sademevee saastatuse kontrollimiseks. 1. juulist hakkavad kehtima ka senisest detailsemad nõuded reovee ja sademevee nõuetele vastavuse hindamiseks.
Tuuleelektrijaama omanik peab maksma elektrienergia tootmise eest tasu
1. juulil jõustuvad ka keskkonnatasude seaduse muudatused, mille kohaselt peavad edaspidi tuuleelektrijaama omanikud või kasutama õigustatud isikud maksma kohalikele omavalitsustele ja teatud juhtudel ka kalandusettevõtetele tasu tuuleenergiast elektrienergia tootmisel.
Maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määr on vahemikus 0,7 kuni 1 protsenti järgmise kahe näitaja korrutisest: esiteks, tuuleelektrijaama kvartalis toodetud elektrienergia kogus megavatt-tundides, kuid mitte vähem kui 70% tuuleelektrijaama nimivõimsusest korrutatuna 3000-ga, ning teiseks, vastava kvartali Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetiline keskmine börsihind. Tasu määra kinnitab kohalik omavalitsus.
Maismaal asuva tuuleelektrijaama puhul tuleb tasu maksta kohalikule omavalitsusele, mille territooriumil jaam asub. Meres paikneva tuuleelektrijaama puhul tuleb tasu maksta meretuulepargi mõjualas asuvale kohaliku omavalitsusele ja tuuleelektrijaamast põhjustatud kalasaagi vähenemisel kalandusettevõtjale.
Uus tasu rakendub tuulepargi valdajale, kes alustab tuulepargiga seonduvat ehitustegevust või elektritootmist pärast 2023. aasta 1. juulit.
Töötuskindlustushüvitise maksmise periood hakkab sõltuma töötute arvust
30. juunil jõustuvad töötuskindlustuse seaduse muudatused, mille kohaselt hakkab töötuskindlustushüvitise maksmise periood sõltuma lisaks inimese kindlustusstaažile ka registreeritud töötajate arvust. Kui tööpuuduse näitaja on kõrge, siis pikeneb töötuskindlustushüvitise maksmise periood ja kui tööpuudus on madal, siis on hüvitise maksmise periood lühem.
Muudatuste peamine eesmärk on suurendada töötuskindlustushüvitise süsteemis paindlikkust ja pakkuda töötule keerulisemas tööturuolukorras suuremat sotsiaalset kaitset ning majanduslikult parematel aegadel soodustada töötute kiiremat tööturule naasmist.
