Kui Eesti ehitusettevõtja kasutab töödel teise Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna riigi või Šveitsi renditööjõu vahendaja või alltöövõtja teenuseid, siis ta peab arvestama, et ta võib vastutada töö tegemiseks Eestisse lähetatud töötaja palga eest.
Üldreegli järgi peab töötajale töötasu maksma tema töölepingujärgne tööandja. Seega tavapäraselt ei pea peatöövõtja muretsema selle eest, et alltöövõtjate või renditööjõu pakkuja töötajad saaksid tasustatud. Erisus on seaduses ette nähtud siiski selleks puhuks, kui lepingupartner pärineb teisest Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna riigist või Šveitsist ja ta lähetab Eestisse oma töötajad, et need töötaksid siin ehitus-, remondi- või lammutustöödel. Sellisel juhul kui lepingupartner jätab oma töötajatele töötasu maksmata ja töötajatel ei õnnestu töötasu kätte saada ka kuue kuu jooksul vastava kohtuotsuse täitmisele pööramisest, peab töötasu välja maksma Eesti ettevõtja, kes teenuse tellis. Eesti ettevõtja ei pea tegeliku tööandja asemel siiski töötajale kinni maksma töötasu alammäärast (praegu 540 eurot kuus) suuremat palka.
Teenuse tellinud ettevõtja ei vastuta välismaise lepingupartneri töötajate saamata palga eest juhul, kui ta ise on suhetes lepingupartneriga järginud korraliku ettevõtja hoolsust. Seega tuleb lepingupartnerit valides pöörata tähelepanu tema taustale ja sõnastada hoolikalt ka leping.
Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus § 52
