Kui Eestis pakuvad suuremad pangad riigisiseseid välkmakseid juba aastaid ning hiljuti on hakanud seda tegema ka enamik väiksemaid panku, siis Euroopa Liidus jõustub alles selle aasta sügisest nõue, et eurodes tehtud pangaülekanded peavad sõltumata nädalapäevast või kellaajast saajani jõudma kümne sekundi jooksul.

Eesti pangad on võrreldes teiste euroala riikidega olnud märksa kiiremad – 2024. aasta neljandas kvartalis liikus Eestis 88% pankadevahelistest maksetest vaid mõne sekundi jooksul. Üheski teises Euroopa riigis ei liigu pankadevahelised maksed nii kiiresti; Euroopa Liidu keskmine näitaja oli samal perioodil 20%. Suure välkmaksete osakaalu poolest järgnevad Eestile Leedu (65%), Hispaania (51%), ja Sloveenia (30%). Teistes riikides on välkmaksete osakaal palju väiksem, kohati lausa nullilähedane ehk kui raha liigub ühest pangast teise, tuleb saajal tihti oodata mitu tundi. Kui makse algatati reede õhtul, võib raha laekuda alles esmaspäeva hommikul.

Välkmaksete muutumine üle-euroopaliseks võimaldab teha järjekordse hüppe maksete kiiruses ja mugavuses

Kui poes oleme harjunud enamasti maksma pangakaardiga või sularahas, siis välkmaksete levik võimaldab nende valikute kõrvale tuua ka uued lahendused, et inimesed saaksid omavahel ja ka kauplustes mugavamalt maksta. Eelkõige võidavad sellest väikekaupmehed, kes ei ole soovinud näiteks maksete vähesuse tõttu kaardimakseterminali soetada. Küllap nii mõnigi meist on olnud olukorras, kus sularaha parasjagu kaasas pole, aga turul, laadal, juuksuris või rehvivahetustöökojas kaardiga maksta ei saa. Sellistes olukordades saavadki appi tulla välkmaksel põhinevad lahendused.