Olen sel sügisel kohtunud päris mitme ettevõtte inimestega, istunud nendega ühe laua taga ning arutanud ettevõtte kogukonna heaks suunatud tegevuste üle. Enamasti on vestluse ajendiks olnud nende senine, pigem kaootiline ja planeerimata sotsiaalne panus.
Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum on alates 2007. aastast juhtinud Eesti vastutustundliku ja jätkusuutliku ettevõtluse indeksi koostamist. Oleme indeksi tulemustest samuti näinud, et just ettevõtete arusaam oma laiemast rollist kogukonnas on võrreldes teiste teemadega kõige nõrgemal tasemel. Ikka veel tähendab sotsiaalne vastutus kogukonnas paljude jaoks spontaanset toetustegevust. Täna toetan kodutuid kasse, homme järelikult mõnd noorteprojekti. Kuidas aga teha nii, et panusest oleks suurem kasu nii andjale kui ka saajale?
1. Seo tegevus ettevõtte ärivaldkonnaga.
Kõige enam on ettevõtte heast panusest kasu siis, kui sel on loogiline side ettevõtte tegevusega. Teema, millega ettevõte tegeleb, peab loomulikult ja sundimatult nende nime kõrvale sobima. Toiduainetootjad ja -müüjad võiksid tegeleda rahvatervise edendamisega, advokaadibürood jagada abivajajatele õigusalast teadmist, automüüjad panustada liiklusohutusse. Aktiivne panus oma valdkonna haridusse sobib kõigile. Sihtgrupp saab parimat võimalikku eksperttuge, ettevõte võimaluse uute ideede leidmiseks.
2. Otsusta, kas teha ise või leida partner.
Näib, et lihtsamat vastupanu näitab koostöö alustamine mõne vabaühendusega. Tihti ongi see põhjendatud lahendus – nemad tunnevad ju teemat kõige paremini. Siiski tasub mõelda, kas ettevõte võiks ka ise mõne teema enda südameasjaks võtta ning oma jõududega sellega tegeleda – algatada, ellu viia ja kajastada. Kombinatsioon kahest valikust võib ehk veel kõige paremini toimida.
3. Vali pigem üks suur kui mitu väikest asja.
Eks igaüks teab oma vaba ressurssi ise kõige paremini, ent igal juhul tasub pigem keskenduda ühele (või vähestele) projektile ja koostööpartnerile põhjalikumalt, selle asemel, et mitmes suunas pinnapealselt kaasa lüüa. Kui kogukonnategevuse eesmärgiks on mingi probleemi tegelik positiivselt mõjutamine, siis on süvenemine ja keskendumine mõistlik tee. Millegi ärategemine eeldab ka järjepidevust. Ja veelgi enam: saavutatud mõju toob põhjendatud positiivse tähelepanu ka ettevõttele endale.
4. Paku lisaks rahale ka teadmisi.
Kui panus kogukonda tähendab mõne vabaühenduse või algatuse toetamist, siis tasuks mõelda lisaks rahale ka oma aja andmist. Enamasti on strateegilise nõu saamine, vajalike inimeste juurde uste avamine või tugi ärisektori mentorilt koostööpartneri jaoks oma asjade ärategemiseks palju kasulikum kui ports kontole laekuvat raha. Isegi siis kui ta ise sellest aru ei taha saada.
5. Kaasa oma inimesi.
Nii ettevõtte enda läbiviidava kampaania kui ka mõne organisatsiooniga tehtava koostöö puhul on oluline suuremat hulka töötajaid kaasata. Selline kogu meeskonda kaasav vabatahtlik töö on kasulik mitmeti – toob vaheldust igapäevarütmi, ent annab võimaluse end siiski erialaselt vormis hoida ning ammutada uusi ideid; innustab töötajaid, kuna nad saavad luua väärtust laiemalt; suurendab omanikutunnet ja ühtekuuluvust. Kaasamine peaks algama muidugi juba planeerimise faasist, sest siis tekib suurem omanikutunne.
6. Integreeri see teistesse protsessidesse.
Miks mitte ei võiks heade ideedega panustamine või aktiivne kaasalöömine olla üks näitaja, mida töötajate motivatsiooni- ja boonustasu süsteemis arvestada? Samuti ei tasuks karta oma kogukonda panustava tegevuse kasutamist kommunikatsioonis – kui sisu on tõeline, võib sellest sündida kasu kõigile osapooltele.
Iga kingsepp jäägu oma liistude juurde. Tegevussuundade planeerimisel võivad lisaks Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumile oma tuge pakkuda näiteks Heateo Sihtasutus või MTÜ Vaba Tahe, miks mitte ka maakondlikud arenduskeskused ja teised teemapõhised võrgustikud (nt Koja enda noorte ettevõtlikkusega tegelev "Unistused ellu!").
Enamasti ei olegi vaja koostada paksu strateegiadokumendi. Oluline on oma võimalused rahulikult läbi mõelda. Lihtne planeerimine ja mõtestatud tegevus võiks saada märksõnadeks kui räägime ärisektori panusest Eesti elu edendamisel.
