Teisest sambast võib pensionile jääda viis aastat varem kui seda näeb ette ametlik pensionivanus ehk riiklik vanaduspensioniiga. Riiklik vanaduspensioniiga tõuseb aasta-aastalt ja samamoodi nihkub ka teise samba pensioniiga. Aastaks 2026 jõuab vanaduspensioniiga 65. eluaastani ja hakkab seejärel tõusma vastavalt eluea pikenemisele, seni määrab vanaduspensioniea sünniaasta.
Nii on võimalus teisest sambast pensionile jääda praegu kõigil sambaga liitunuil, kel on vanust 60 aastat või rohkem. Muidugi ei ole kohustust pensionile jääda, kui vanus kukub. Pensionile minekut võib edasi lükata nii kaua kui soovi ja võimalust on, raha kogumist jätkata ja nii oma pensionit suurendada. Sama kogutud summa juures tähendaks teisest sambast tähtajalisele pensionile jäämine 2022. aastal näiteks 65-aastaselt 23,5% võrra suuremat kuist pensionit kui saaks 60-aastaselt pensionile jäädes*. Kui samal ajal käia veel tööl edasi ja jätkata sissemakseid teise sambasse, tuleb vahe pensionis veel suurem.
Riiklikku vanaduspensioni makstakse elu lõpuni. Teises sambas on aga igaühe enda otsustada, mil viisil pension välja võtta, kas eluaegse või tähtajalise pensionina, lihtsalt osade kaupa või kogu raha korraga. Mida täpselt valida, sõltub pensionisambasse kogunenud summast, kuid ka sellest, kas pensionil olles ollakse valmis riskima, et võib tulla hetki, kus pensioni suurus ei kasva ega jää samaks, vaid hoopis väheneb või et kogutud rahast päris elu lõpuni ei jätkugi.
Eluaegne pension
Kui kogutud summa on piisavalt suur ja on oluline saada pensionit elu lõpuni, siis tasub valida eluaegne pension. Selleks tuleb elukindlustusseltsiga sõlmida vastav pensionileping. Nii on pension elu lõpuni garanteeritud ja sellise lepingu investeerimisrisk jääb pensionäri asemel elukindlustusseltsile. Pensionil olles pole seega ka ohtu, et pension mingil hetkel väheneda võib. Teisalt pole siis ka lootust, et pension kasvab, sest investeerimistulemustest see enam ei sõltu. Maksustamise mõttes on eluaegne pension soodne – see on maksuvaba. Nagu nimetus ütleb, makstakse seda pensionit elu lõpuni ja kui eluaegne pension on valitud, siis hiljem ümber mõelda enam ei saa.
Tähtajaline pension
Kui see pole nii tähtis, et teise samba pensionist kindlasti elu lõpuni jaguks, võib eluaegse pensioni asemel valida tähtajalise pensioni. Nagu eluaegse pensioni puhul, saab tähtajalise pensioni jaoks samuti kasutada elukindlustusseltsiga sõlmitavat pensionilepingut. Sellisel juhul pole jällegi ohtu, et pensioni suurus mingil hetkel väheneda võiks. Kui soov on aga investeerimistulemustest jätkuvalt osa saada ja jätta omale võimalus, et pension saaks aja jooksul kasvada, tasub valida fondipension. Fondipension on samuti tähtajaline pension, kuid kogutud raha jääb selle puhul pensionifondidesse. Pensioniväljamakse suurus sõltub sellest, kuidas fondil läheb – kui fondiosaku väärtus kasvab, suureneb ka makstav pension ja vastupidi.
Mitu aastat tähtajaline pension võiks kesta, on sinu enda otsustada. Mida lühem on tähtaeg, seda suurem on kuine pension ja vastupidi. Tähtaeg määrab kui suur on igakuine pension ja kui kaua seda pensionit üldse makstakse, ja ka selle, kas pensionilt tuleb tasuda tulumaksu või mitte. Kui valid vähemalt keskmiselt elada jäänud aastate pikkuse tähtajalise pensioni, ei pea sa tulumaksu maksma. Eesti rahvastiku keskmiselt elada jäänud aastaid avaldab Statistikaamet ja neid andmeid uuendatakse igal aastal. Viimaste andmete kohaselt tuleks näiteks 60-aastaselt pensionile jäädes määrata oma fondipensioni tähtajaks vähemalt 21 aastat, et pension oleks maksuvaba. 65-aastaselt pensionile jäädes peaks tähtaeg olema vähemalt 17 aastat ja näiteks 70-aastaselt 14 aastat. Valida võib ka mõne lühema tähtaja, kuid siis tuleb pensionilt maksta tulumaksu 10 protsenti. Samas määras tulumaksu tuleb tasuda ka sellisel juhul, kui võtad kogu raha lihtsalt korraga või mõne osa kaupa välja.
Kui teise samba pension on 10% tulumaksuga maksustatav, siis võetakse enne maksu kinnipidamist arvesse maksuvaba tulu osa, mis on jäänud üle sulle makstavast esimese samba pensionist. 2023. aasta 1. jaanuarist on maksuvaba tulu vanaduspensionieas 704 eurot kuus, mis tähendab, et kui esimese ja teise samba kuised pensionid kokku seda summat ei ületa, jääb ka teise samba pension, millelt muidu peaksid tasuma tulumaksu 10%, sinu puhul siiski maksustamata.
Keskmiselt elada jäänud aastad näitavad küll kui kaua inimesed keskmiselt selles vanuses veel elavad, kuid oluline on meeles pidada, et tegelikult elab umbes pool meist sellest kauem ja teised vähem. Seega võib keskmiselt elada jäänud aastatele jaotatud pensionist jaguda ka elu lõpuni, aga see ei pruugi sugugi nii olla. Kui pensionisaaja sureb ja tal on pensionifondis veel osakuid alles, on need pärandatavad. See on fondipensioni plussiks. Kui aga kogu raha saab välja makstud ja pensionisaaja on veel elus, siis fondipension lõpeb ja teisest sambast pensionilisa enam ei tule.
Tähtajalise pensioni eelised
Kui kogutud summa ei ole ehk väga suur, siis tuleb otsustada, kas kasutada tähtajalist pensionit või võtta raha välja korraga või lihtsalt mõne osa kaupa. Fondipension on tegelikult väga paindlik pensioni saamise võimalus. Nimelt võid sa soovi korral oma fondipensioni igal ajal lõpetada ja mõne muu pensioni saamise viisi valida või näiteks uue, aga teise tähtajaga fondipensioni kokku leppida. Samuti saab fondipensionit mugavalt kombineerida osalise ühekordse väljamaksega. See tähendab, et võid pensionile jäädes startida keskmiselt elada jäänud aastatele jaotatud fondipensioniga, mis on sulle tulumaksuvaba (kui sinu esimese ja teise samba pensionid kokku ei ületa maksuvaba tulu vanaduspensionieas, siis tänu sellele maksuvabale tulule ei tuleks sul ka lühemalt fondipensionilt tulumaksu maksta).
Vajades vahepeal natuke suuremat summat, võid sa osalise ühekordse väljamaksega selle vajaliku summa välja võtta sõltumata sellest, et sulle juba fondipensioni makstakse. Kuni sul jätkub pensionifondi osakuid, saad osalist ühekordset väljamakset vajadusel korduvalt kasutada tavapärasest pensionist suurema summa väljavõtmiseks. Sellelt väljamakselt tuleb küll tasuda 10 protsenti tulumaksu, kuid fondipension jääb endiselt maksuvabaks. Kuivõrd raha on pensionisambasse sul selle osalise ühekordse väljamakse tõttu vähem jäänud, on kuine fondipension edaspidi väiksem.
Ka tähtajalise pensionilepingu puhul on sul võimalik suurem summa välja võtta, kui leping on garantiiperioodiga. Soovi korral saad garantiiperioodi jooksul väljamaksmisele kuuluva pensioni juba ette korraga kätte. Sellelt summalt tuleb siis tasuda 10 protsenti tulumaksu. Regulaarseid pensionimakseid hakkad kindlustusseltsilt jälle saama siis, kui lepingu garantiiperiood on läbi saanud. Et pensionilepingut ei pea sõlmima kogu teise sambasse kogutud raha eest, võid lepingu sõlmimisel jätta osa rahast ka pensionifondi, ja seda siis vajaduse tekkimisel oma kuisele pensionile lisaks välja võtta.
Pensionile jäämine
Kui otsustad teisest sambast pensionile jääda, aga käid veel tööl, siis lõpeb sinu jaoks pensioni kogumine väikse viitega ära. Pensioni kogumine lõppeb kas jaanuarist, maist või septembrist. Täpne aeg sõltub sellest, mis kuul sa teisest sambast pensionile jääd. Kui lähed pensionile detsembris, jaanuaris, veebruaris või märtsis, lõpetad kogumise septembrist. Kui lähed pensionile aprillis, mais, juunis või juulis, lõpetad kogumise jaanuarist. Kui lähed pensionile augustis, septembris, oktoobris või novembris, lõpetad kogumise aga maist. Pensionilepingu puhul määrab pensioni kogumise lõppemise kuu, millal sinu pensionilepingu sõlmimisest taganemise aeg möödus – taganeda saab pensionilepingust 14 päeva jooksul pärast lepingu sõlmimist. Seega, kui soovid teises sambas raha edasi koguda, ei maksa sealt pensionile veel jääda.
Mõistlik on läbi mõelda, milline on just sulle sobivaim ja soodsaim pensioni saamise viis. Enne otsustamist tasub uurida Pensionikeskuse veebilehte. Logides seal iseteeninduskeskkonda “Minu pensionikonto”, leiab väljamaksete alt fondipensioni kalkulaatori, kus on võimalik vaadata, kuidas fondipensioni tähtajad pensioni suurust mõjutavad. Samuti saab seal esitada fondipensioni avaldust ja arvutada pensionilepingu pensioni suurust.
* aluseks on võetud Statistikaameti keskmiselt elada jäänud aastatele jaotatud pension, neid andmeid uuendatakse igal aastal.
