Eesti täiskasvanud elanikest suitsetas 2016. aastal 22 protsenti, riigi tubakapoliitika on suitsetajate osakaalu viinud alla Euroopa Liidu keskmise ning vähenenud on ka passiivne suitsetamine.
Meeste suitsetamine on viimase 20 aastaga oluliselt vähenenud, kuid naiste suitsetamine jäänud ligikaudu samale tasemele, selgus sotsiaalministeeriumi tellimusel tehtud Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust.
Eesti elanikud toetavad uuringu andmetel piirangutega tubakapoliitikat, sest suurem osa elanikest ei suitseta ja ei soovi passiivselt suitsetada. "Tänu riiklikule tubakapoliitikale näeme olulise positiivse trendina passiivse suitsetamise kahjuliku mõju vähenemist. Paljud olukorrad, mis olid tavapärased veel 20 aastat tagasi – suitsetamine tööruumides, lennukites, restoranides ja mujal – ei ole mõeldavad tänapäeval. See näitab inimeste hoiakute ja teadlikkuse olulist muutust," ütles konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.
Täiskasvanud elanike hulgas tehtud küsitluse põhjal suitsetas 2016. aastal 28 protsenti meestest ja 17 protsenti naistest, suitsetajad moodustasid kokku 22 protsenti täisealisest elanikkonnast. Kümne aastaga on suitsetajate osakaal oluliselt langenud – 2008. aastal suitsetas 30 protsenti täiskasvanud elanikest.
"Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on Eestis suitsetajaid vähem ja päevas suitsetatavate sigarettide kogus väiksem. Suitsetajate osakaal on vähenenud peamiselt meeste ja koolinoorte hulgas, samas on viimastel aastatel suitsetajate arvu langus peatunud ja naiste hulgas pole ka mitmete aastate lõikes suitsetamise vähenemist näha," märkis Josing.
Endiselt püsib igapäevasuitsetajate seas suur hariduslik lõhe. Põhiharidusega täiskasvanutest suitsetas 2016. aastal igapäevasel 28 protsenti ja kõrgharidusega inimestest 10 protsenti. "Kui suitsetatakse päevas pakk sigarette, siis kulub keskmise hinnaga sigarette ostes aastas üle 1100 euro. Samas on enam suitsetajaid just madalama sissetulekuga elanike grupis," lisas Josing. "Siit ka põhjus, miks Eestis ligi viiendik sigaretiturust on salaturg."
Tubakatooteid müüakse kõikjal jaekaubanduses ning need on tarbijatele kergelt kättesaadavad. Majandustegevuse registri järgi oli 2017. aasta juulis Eestis 2555 tubakatoodete jaemüügikohta, mis on 48 müügikohta enam võrreldes 2015. aastaga, millele lisandus 2474 tubakatooteid müüvat toitlustusasutust – aastaga lisandus 25 kohta. Suurenenud aktsiisimäära mõjul kasvas sigaretipaki keskmine hind 2016. aastal 5,2 protsenti ning maksis 3,23 eurot. Sissetulekute kiire tõusu tulemusel on tubakatooted vaatamata kasvanud hinnale muutunud elanikele rahaliselt kättesaadavamaks, kuid kiiremat hinnatõusu ei võimalda salaturg ja kasvanud piiriülesed ostud.
Alternatiivsetest tubakatoodetest oli 2016. aastal proovitud kõige enam vesipiipu 13 protsenti ja e-sigarette 11 protsenti, samas on nende tarbimissagedus väike. Eesti elanikud on altid uusi ja alternatiivseid tubakatooteid proovima – Eurobaromeetri andmeil oli 2017. aasta seisuga näiteks e-sigarette Eestis elu jooksul proovinud 22 protsenti elanikest, kuid enamik küsitletutest on neid proovinud vaid 1-2 korda elu jooksul, regulaarselt tarbib alternatiivseid tubakatooteid vaid 1 protsent elanikest.
Uuringust selgub ka, et Eesti elanikud toetavad tubakapoliitika riiklikku reguleerimist, piirangutega tubakapoliitikat pidas vajalikuks 76 protsenti vastanutest. Tervise Arengu Instituudi spetsialisti Minni Saapari sõnul on tubakatarvitamisele kehtestatud piirangud toonud kaasa suure muutuse mittesuitsetajate jaoks. "Viimase kümne aastaga on tubakasuitsuga kokkupuutuvate inimeste osakaal vähenenud poole võrra, seda nii kodus, töökohal kui avalikus ruumis," ütles Saapar.
"Kuigi tubakatarvitamise levimus ja tubakast tingitud kahjud on Eestis vähenemas, on tubakatarvitamise tagajärjed ühiskonnale endiselt kulukad ja indiviidile kannatuste rohked. Nende vähendamiseks on vaja nii suitsetamisest loobujaid kui ka suitsetamise vähenemist uues põlvkonnas ning vältida suitsetamise asendamist alternatiivtoodetega nagu huuletubakas või e-sigaret," märkis Saapar.
Kõigist surmadest põhjustas tubakatarvitamine 2016. aastal hinnanguliselt 13 protsenti, kümme aastat tagasi oli see näitaja 16 protsenti. Enim haiguskoormust põhjustas suitsetamine 2016. aastal läbi isheemilise südametõve, kopsuvähi, insuldi ning kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse.
