Täna jõustus majandus- ja taristuministri määruse “Ehitise auditi tegemise kord” muudatus, millega täpsustuvad auditi nõudeid ning seatakse kindlad tingimused ehitusprojekti asendavale auditile.

“Ehitussektor valmistub digitaliseerimiseks ning seoses sellega on esile kerkinud probleem olemasolevate ehitiste vananenud või puudulike andmetega. Probleemi on süvendanud ebaseaduslik ehitusloata või ehitisteatiseta ehitamine, sest siis pole toimunud vajalikku menetlust ja andmed ei ole jõudnud ehitisregistrisse,” rääkis majandus- ja taristuminister Taavi Aas. “Olukorra parandamiseks pidid hoonete omanikud aasta alguseks ehitisregistri andmed korrastama ja see põhjustas massilise andmete uuendamise laine. Andmete töötlemise käigus selgus, et nende esitamist tuleks veelgi ühtlustada.”

Ministri selgitusel pole ehitusdokumentideta võimalik hinnata ehitise nõuetele vastavust, kuid auditi abil saab teatud juhtudel ka ehitusdokumentide puudumisel seda kontrollida ja ehitisi seeläbi seadustada. Seni puudusid aga õigusaktides konkreetselt sellist auditid reguleerivad normid, mistõttu töötas ministeerium välja ühtsed nõuded ehitusprojekti asendavale auditile.

Uuendatud määruses on esitatud selged nõuded auditi metoodikale ning esitatavale teabele. Näiteks tuleb ehitusprojekti asendava hoone auditi korral auditi aruandele lisada eelprojekti mahus arhitektuuri vaated, korruse plaanid ja üldlõiked ning rajatise auditi korral plaaniline lahendus ja iseloomulikud lõiked või pikiprofiilid. Määrusega sätestatakse muuhulgas nõue, et auditi tegija peab aruandes tooma välja kõik avastatud puudused ning teavitama tellijat täiendava kontrolli vajadusest.

Lisaks täpsustusid uue ehitise auditi määrusega erinevad auditi liigid, nõudeid auditi tulemusele ja vorminõuded. “Kõrgema kvaliteediga tehtud auditid annavad rohkem teavet ehitiste nõuetega vastavusse viimiseks, et tagada kõigi nende inimeste ohutus, kes hooneid kasutavad,” märkis Aas.

Määrusega saab tutvuda Riigi Teatajas.