Täitemenetluse reegleid täiendati 1. märtsil 2016 jõustunud seadusemuudatusega ning täpsustati selleks, et tõhustada lapse elatise sissenõudmist ning avaldada preventiivset mõju, et lapsele elatist maksma kohustatud isikud täidaksid elatise maksmise kohustust vabatahtlikult.

Täitemenetluse seadustiku § 177² lõike 1 punkt 2 sätestab, et kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse ja juhiloa kehtivuse.

Seega peab kõigepealt tuvastama täitemenetluse seadustiku § 177² lõikes 1 sätestatud eelduste esinemise:

• võlgnik ei ole tasunud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist;
• seda ei ole õnnestunud sisse nõuda võlgniku vara arvelt;
• olemas on sissenõudja nõusolek juhtimisõiguse piiramiseks;
• võlgnikule on edastatud hoiatus.

Täitemenetluse seadustiku § 177³ lõike 1 punktid 1-4 sätestavad juhud, mil kohtutäitur esitab kohtule avalduse võlgniku täitemenetluse seadustiku §-s 177² nimetatud õiguste piiramiseks, lubade kehtivuse peatamiseks või dokumentide kehtetuks tunnistamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks. Tavapärane põhjus selleks on sätestatud täitemenetluse seadustiku § 177³ lõike 1 punktis 1, mille kohaselt võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates tasunud täitemenetluse seadustiku § 177¹ lõike 1 punkti 1 kohaselt vähemalt ühe kuu elatist.

Seejärel vaatab kohus täitemenetluse seadustiku § 177⁴ lõike 1 kohaselt kohtutäituri avalduse läbi hagita menetluses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei piira kohus võlgniku õigusi, ei peata lubade kehtivust, ei tunnista dokumente kehtetuks ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt täitemenetluse seadustiku § 177³ lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist täitnud vähemalt ühe järgmise tingimuse:

• asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise (TMS § 177⁴ lg 2 p 1);
• sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning on tasunud vähemalt ühe kuu elatise (TMS § 177⁴ lg 2 p 2);
• põhjendanud, et õiguse piiramine, loa kehtivuse peatamine või dokumendi kehtetuks tunnistamine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine, loa kehtivuse peatamine või dokumendi kehtetuks tunnistamine ning nende andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut (TMS § 177⁴ lg 2 p 3).

Ainuüksi põhjendus, et võlgnik ei ole elatist tasunud, ei ole piisav võlgniku õiguste piiramiseks, kui võlgnik on esitanud täitemenetluse seadustiku § 177⁴ lõike 2 punkti 3 kohased vastuväited (Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-12071/44, p 13).

Võlgniku õiguste piiramise menetluses tuleb muuhulgas vastata küsimusele, kas võlgniku õiguste piiramine aitab väljamõistetud elatise maksmisele kaasa (Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-14071/38, p 18.1). Elatise võlgniku õiguste piiramise menetluse puhul on tegemist menetlusega, mis võib anda aluse piirata oluliselt võlgniku põhiseaduslikke õigusi, muuhulgas näiteks õigust vabale eneseteostusele ja õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Võlgniku õiguste piiramise meetme eesmärk ei ole karistada võlgnikku tehtu eest (elatise tasumata jätmine), vaid nimetatud meede on pigem tõkend, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa. Kohtud ei või võlgniku õigusi piirata üksnes põhjendusel, et võlgnikult on elatis välja mõistetud ja ta ei ole seda nõuetekohaselt tasunud. Selline käsitlus tooks kaasa elatise võlgniku õiguste automaatse piiramise, välistaks õiguste piiramata jätmise elatise maksmata jätmisel mõjuva põhjuse tõttu ega võimaldaks kaaluda seda, kas taotletav abinõu on kohane, sundimaks võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma (viidatud Riigikohtu lahend nr 2-16-14071/38, p-d 13, 15, 18.3).

Põhiseaduse § 27 lõige 3 sätestab vanemale kohustuse (ja õiguse) hoolitseda oma lapse eest ja teda kasvatada. Perekonnaseaduse § 96 kohustab vanemat andma oma lapsele ülalpidamist. Samas peavad ka võlgnikule olema tagatud menetluslikud ja sisulised garantiid oma õigustatud huvide kaitseks, sh täitemenetluses. Täitemenetluse seadustiku § 177¹ lõike 1 punktis 3 ja § 177⁴ lõike 2 punktis 3 näevad võlgnikule ette õiguse vastavalt kohtutäiturile ja kohtule põhjendada, miks õiguse piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane. Selleks on võlgnikul samade sätete järgi eelkõige kaks võimalust:

• põhjendada, et tal oli elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus või
• õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava toimetulekut (viidatud Riigikohtu lahend nr 2-16-12071/44, p 17).

Tartu Ringkonnakohus käsitles 25. jaanuaril 2022 tsiviilasjas nr 2-21-9698 olukorda, kus maakohus rahuldas kohtutäituri avalduse, peatas võlgniku juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult ning keelas võlgnikule juhtimisõiguse andmise ja sätestas tingimused, millal võlgniku õiguste piiramine ja loa kehtivuse peatamine lõpetatakse. Võlgnik oli aga asunud pärast maakohtu lahendit tööle veoautojuhina. Ringkonnakohus tuvastas, et seega vajab võlgnik juhtimisõigust sissetuleku teenimiseks. Sissetuleku teenimine võimaldab aga tasuda võlgnikul elatise kohustust sissenõudja ees. Samuti tuvastas ringkonnakohus, et võlgnik oli asunud oma kohustust sissenõudja ees täitma. Seega leidis ringkonnakohus, et võlgniku juhtimisõiguse piiramine ei täidaks oma eesmärki, mistõttu tuli maakohtu määrus tühistada (viidatud lahendi p-d 11-13).