Investeerimismaailmas on kindlad reeglid, mida tundmata ei ole võimalik pikaajaliselt jätkusuutlikult raha teenida. Kõrgema oodatava tootlusega kaasneb alati kõrgem risk. See on investeerimise puhul üks olulisemaid tõekspidamisi, mis kahjuks tihti ära unustatakse.
Tähtajaline hoius on tagatud kuni 100 000 euro suuruses summas
Kõiki riske vältida püüdvad ning investeerimist keeruliseks pidavad inimesed armastavad tähtajalist hoiust, mis on lihtsasti mõistetav ning võimaldab lepingut sõlmides oodatava tootluse kohe välja arvutada. Tähtajalise hoiuse peamiseks plussiks on asjaolu, et hoiustaja kontol olev raha on tagatud iga inimese ning ettevõtte kohta ühes pangas kuni 100 000 euro suuruses summas. Kui hoiused on mitmes pangas, tagatakse inimesele igas pangas hoiuse säilimine sama piirsumma ulatuses. Oluline on aga silmas pidada, et kui panga hoius on garanteeritud riikliku Tagatisfondiga, siis hoiu-laenuühistu oma mitte. Viimase pankroti korral on olemas risk kaotada kogu hoiustatud raha. Tähtajalise hoiuse tootlus jääb enamasti inflatsioonile alla. Hoiustamise ajal ei saa raha enamasti kasutada ning hoiuse katkestamine tähendab sageli kogutud intressidest ilmajäämist.
Võlakirjade riskitase on kõrgem
Ka võlakirjad on fikseeritud tootlusega instrumendid, kuid mille riskitase on tähtajalisest hoiusest kõrgem. Ettevõtte pankroti korral makstakse võlakirjaomanikele nende raha välja enne aktsionäre. Kui inimene võtab pangast laenu, kohustub ta kindla maksegraafiku alusel maksma pangale laenu tagasi koos intressidega. Eesti riigi võlakirju ostes annab investor aga riigile laenu ning viimasel tekib kohustus maksta võlakirja ostjale laenusumma peale laenutähtaja möödumist koos intressidega tagasi. Reitinguagentuuride poolt võlakirjade emitentidele antavad reitingud annavad märku nende kvaliteedist. Kõrgem reiting tähendab alati madalamat maksevõimetuse riski ning ühtlasi ka väiksemat oodatavat tootlust. Võlakirjade peamiseks miinuseks on, et kõrge inflatsiooniga perioodidel on nende reaaltootlus sageli negatiivne.
Aktsia hind muutub börsil pidevalt
Aktsia esindab väikest osa ettevõttest ning on omandiõigust tõendav väärtpaber. Ettevõtte aktsionärina on omanikul ettevõtte heade tulemuste korral õigus saada osa ettevõtte kasumist dividendide näol. Kõrgem kasum tähendab pikaajaliselt tavaliselt ka kõrgemat aktsia hinda. Erinevalt võlakirjast ei ole aktsia fikseeritud tuluga instrument ning selle hind muutub börsil pidevalt. Halvimal juhul võib investor ettevõtte pankroti korral kaotada aga kogu oma investeeringu. Positiivse poole pealt võib välja tuua fakti, et pikaajaliselt on aktsiate tootlus inflatsiooni ületanud.
Aktiivsed ja passiivsed fondid
Aktsiatesse on võimalik investeerida nii aktiivsete kui ka passiivsete fondide abil. Fondid sobivad inimesele, kes soovivad madalate kuludega hajutatud aktsiaportfelli soetada. Aktiivseid fonde eelistavad inimesed, kellel ei ole piisavalt teadmisi või aega ise üksikuid aktsiaid otsida, analüüsida ning nende käekäiku jälgida. Aktiivsetel fondidel on fondijuht, kes koos analüüsimeeskonnaga investori eest selle töö ära teevad. Passiivsetel fondidel fondijuht puudub ning investor peab ise otsustama millal ning millisesse regiooni või sektorisse siseneda või sealt väljuda. Kuna passiivsetel fondidel aktiivset juhtimist ei ole, siis on ka nende aastane haldustasu madalam. Aktiivsete fondide eesmärk on teenida investorile turu keskmisest kõrgemat tootlust (kuigi sageli jäädakse turu keskmisele tootlusele alla), passiivsete fondide puhul rahuldub investor turu keskmise tootlusega.
Ühisrahastus – potentsiaalselt kõrgem tootlus ja kõrgemad riskid
Ühisrahastus on finantseerimismeetod, mille korral saadakse äri alustamiseks vajalik alginvesteering suure inimhulga pealt väikeseid summasid kogudes. Ühisrahastus on korraldatud peamiselt internetipõhiste platvormide kaudu, kuhu kapitali vajavad ettevõtjad saavad oma projektid ülesse laadida. Investorid, kellele projekt meeldib, võivad seda enda valitud summa eest osta. Lisaks projektipõhistele lahendustele on ühisrahastuses laialt tuntud ka inimeselt inimesele laenamise võimalused. Ühisrahastuse peamiseks plussiks on võimalus alustada investeerimist väikeste summadega ning seal on keskmisest kõrgemad oodatavad tootlused. Negatiivse poole pealt tähendab potentsiaalselt kõrgem tootlus ka kõrgemaid riske, investeeringute likviidsus on sageli piiratud ning erainvestor ei saa kasutada investeerimiskonto kaudu investeerimise maksueeliseid.
Kinnisvara ja väärismetallid kaitsevad inflatsiooni eest
Kinnisvara ja väärismetallid on sajandeid investoritele meeldinud, sest aitavad investeerimisportfelli hajutada ning kaitsevad hästi inflatsiooni eest. Väärismetallide peamise negatiivse asjaoluna tuuakse välja asjaolu, et nad ei tooda rahavoogu ning neid füüsiliselt ostes kaasnevad kõrgemad komisjonitasud ja vajadus end pikanäpumeeste eest kaitsta. Kinnisvara võimaldab väga hästi luua stabiilset rahavoogu, kuid nõuab soetamiseks suuri ressursse.
Metsa, kunsti ja veini investeerimine nõuab erialaseid teadmisi
Reaalvaradesse investeerivatele investoritele meeldib vaadata ka metsa, kunsti ja veini poole. Kõik need varad on end pika aja jooksul tõestanud, kui head vahendid enda kapitali inflatsiooni eest kaitsmisel. Negatiivse poole pealt on aga ka siin investeerimiseks vajalik võrdlemisi suurte summade olemasolu ning stabiilselt edu saavutamiseks on vajalik ka erialaste teadmiste olemasolu.
Erinevate investeerimisinstrumentide plusside ning miinuste hea tundmine on oluline, et panna kokku enda unistuste investeerimisportfell. Võimalikke kombinatsioone on siin õnneks palju, mis annab kõigile huvilistele piisava valikuvõimaluse.
