Residentsuse määramise juhend selgitab, millal loetakse füüsilist isikut residendiks, annab ülevaate residentsuse muutumise asjaoludest ning deklareerimise ja tulumaksu tasumise kohustusest.

Residentsuse määramise avaldust (vormi R) saab esitada maksu- ja tolliameti iseteeninduses.

Residendi mõiste

Tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 kohaselt on füüsiline isik Eesti resident, kui on täidetud vähemalt üks alljärgnevatest tingimustest:

• isiku elukoht on Eestis;
• isik viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval;
• isik on välisteenistuses viibiv Eesti diplomaat.

Residentsuse määramise aluseks on kolm kriteeriumit, millest juba ühe tingimuse täitumisel loetakse isik residendiks Eestis. Eesti elanike puhul on residentsuse määramisel oluline elukoha muutumine, välismaalt ajutiselt saabujatele Eestis viibitud päevade arv. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast.

Isik teavitab maksuhaldurit oma residentsuse muutumisega seotud asjaoludest ja esitab maksu- ja tolliametile füüsilise isiku residentsuse määramise vormi R (tulumaksuseaduse § 6 lõige 6).

NB!Residendist füüsiline isik maksab tulumaksu kõikidelt nii Eestis kui väljaspool Eestit saadud, nii tulumaksuseaduse §-des 13–22 loetletud kui ka loetlemata tuludelt.

Mitteresident

Mitteresident on eespool nimetamata füüsiline või juriidiline isik. Mitteresident maksab tulumaksu ainult Eesti tuluallikast saadud tulult.

Residentsuse määramisel tuleb silmas pidada seda, millisest välisriigist isik saabub või millisesse riiki läheb, sest kui teise riigiga on sõlmitud tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise leping (maksuleping), tuleb vältida topeltresidentsust. Topeltresidentsus on olukord, kui isikut loetakse residendiks kahes riigis.

Kui maksulepingu alusel määratud residentsus erineb Eesti seaduse alusel määratud residentsusest või maksulepingus (või mõnes teises välislepingus) on tulu maksustamisel ette nähtud seaduses sätestatust soodsamad tingimused, kohaldatakse välislepingu sätteid.

Vaata ka: Topeltmaksustamise vältimise lepingud

Residentsuse muutumine

Residentsuse määramise avalduse esitamine

Isik teavitab maksuhaldurit oma residentsuse muutumisega seotud asjaoludest ja esitab Maksu- ja Tolliametile füüsilise isiku residentsuse määramise vormi R (tulumaksuseadus § 6 lõige 6).

• Residentsuse määramise avaldust (vormi R) on kõige mugavam esitada e-teenuste keskkonnas e-MTA.
• Avalduse saate ka alla laadida ja digitaalselt allkirjastatuna saata e-posti aadressile emta@emta.ee.
• Samuti on avaldust võimalik esitada sobivaimas teenindusbüroos.

Residentsuse muutumise aeg

Isiku alalise, püsiva või peamise elukoha muutumisel teise riiki muutub residentsus elukoha muutumise päevast. Eestis ajutiselt viibivatel isikutel algab ja lõpeb residentsus Eestis viibitud päevade arvestuse alusel. Isiku topeltresidentsuse kõrvaldamisel maksulepingu kohaselt arvestatakse igal konkreetsel juhul ka teises riigis residentsuse tekkimise ja lõppemise kuupäevadega teise riigi maksuhalduri poolt kinnitatud residentsustõendi alusel.

Eestisse saabumine

Mitteresidendist füüsiline isik loetakse Eestis residendiks alates esimesest dokumentaalselt tõendatud Eestisse saabumise päevast.

Füüsiline isik, kes saabub Eestisse, pöördub residentsuse kindlaksmääramiseks maksu- ja tolliameti poole, esitades selleks residentsuse määramise avalduse (vormi R). Maksu- ja tolliamet võib isiku soovil kohe tema Eestisse saabumisel teha kande maksu- ja tolliameti andmebaasi tema staatuse määramiseks residendina, kui isiku poolt esitatud andmete põhjal on alust arvata, et tema viibimine Eestis kestab kaheteistkümne järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeva, või kui ta on tulnud kavatsusega asuda Eestisse elama. Kui isik saabub riigist, kellega Eestil on sõlmitud maksuleping, selgitatakse välja ja kõrvaldatakse võimalik topeltresidentsus igal konkreetsel juhtumil konkreetsete asjaolude alusel maksulepingus sätestatu kohaselt.

Füüsiline isik, kellel on Eestis elukoht (kas alaline või peamine), loetakse tulumaksuseaduse kohaselt residendiks terve maksustamisperioodi jooksul, olenemata tema Eestis viibitud päevade arvust. Elukoha muutumisel loetakse residentsus muutunuks elukoha muutumise päevast.

Eestisse saabunud füüsiline isik on resident, kui ta viibib Eestis kaheteistkümne järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Füüsiline isik loetakse residendiks esimesest saabumise päevast nimetatud kaheteistkümne järjestikuse kalendrikuu jooksul. Eestisse saabunud füüsiline isik loetakse residendiks lahkumise päevani (kaasa arvatud), välja arvatud juhul kui nimetatud isikul ei ole Eestis tekkinud alalist, püsivat või peamist elukohta.

Kui füüsiline isik on tulumaksuseaduse alusel resident Eestis, kuid maksulepingu alusel loetakse sama isik residendiks ka teises riigis, siis registreeritakse isik Eestis mitteresidendiks alates teises riigis lepinguresidentsuse tekkimise päevast. Mitteresidendiks registreerimiseks teavitab isik Eesti maksu- ja tolliametit oma residentsuse muutumise asjaoludest vormil R ning esitab teisest riigist saadud välisriigi maksuhalduri kinnitatud residentsustõendi.

Juhul, kui isiku residendiks muutumise asjaolud selguvad tunduvalt hiljem kui Eestisse saabumise kuupäev, siis registreeritakse isik residendiks asjaolude selgumisel tagantjärele alates esimesest Eestisse saabumise päevast.

NB! Kui residentsust mõjutavad asjaolud muutuvad, on isik kohustatud muudatustest maksu- ja tolliametit esimesel võimalusel teavitama füüsilise isiku residentsuse määramise avalduse vormil R.

Eestist lahkumine

Kui residendist füüsiline isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet elukohta muuta (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg 3) ja Eestisse tal elukohta ei jää ning isik ei viibi Eestis üle 183 päeva kaheteistkümne järjestikuse kalendrikuu jooksul ega ole samal ajal ka Eesti diplomaat, loetakse teda Eesti suhtes mitteresidendiks Eestist lahkumise päevale järgnevast päevast.

Residendist füüsiline isik, kellel on alust arvata, et tema staatus Eesti residendina Eestist lahkumisel muutub, pöördub maksu- ja tolliameti poole residentsuse muutmiseks, esitades residentsuse määramise avalduse (vormi R). Füüsiline isik registreeritakse Eestis mitteresidendiks, kui isik enam ei vasta või on alust arvata, et ei hakka vastama tulumaksuseaduse §-s 6 sätestatud residendi tingimustele.

Maksu- ja tolliamet analüüsib isiku residentsust puudutavaid asjaolusid (ka teadaolevat tulevikku) ning teeb isiku residentsuse kohta kande maksu- ja tolliameti andmebaasi. Isik registreeritakse mitteresidendina Eestist lahkumise päevale järgnevast päevast. Kui isiku poolt esitatud ning maksu- ja tolliameti poolt kogutud andmete põhjal ei ole võimalik määrata, kas isiku staatus residendina Eestist lahkumisel muutub, tehakse vastav residentsuse staatuse kanne asjaolude selgumisel, vajadusel tagantjärele.

Ka juhul, kui Eestist lahkuv isik on tulumaksuseaduse § 6 lõikes 1 toodud kriteeriumite alusel Eesti resident, kuid lahkub riiki, kellega Eesti on sõlminud maksulepingu, ning kehtiva maksulepingu alusel loetakse teda residendiks teises riigis, registreeritakse isik mitteresidendina alates päevast, mil maksulepingu alusel loetakse isik residendiks selles teises riigis. Topeltresidentsuse vältimiseks maksulepingu alusel esitab isik Eesti maksu- ja tolliametile teise riigi maksuhalduri poolt kinnitatud residentsustõendi.

NB! Kui residentsust mõjutavad asjaolud muutuvad, on isik kohustatud muudatustest Eesti maksu- ja tolliametit esimesel võimalusel teavitama füüsilise isiku residentsuse määramise vormil R.

Kui maksu- ja tolliametil on teise riigi maksuhalduri väljastatud residentsustõendist olenemata põhjust isiku residentsuses maksulepingu mõistes kahelda, siis määravad kahe riigi maksuhaldurid isiku residentsuse kindlaks vastavalt maksulepingus sätestatud kriteeriumidele vastastikuse kokkuleppe menetluse käigus.

Elukoha mõiste

Elukoha määramisel lähtume elukoha mõistest tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14, mille kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Sama sätte alusel võib elukoht ühel ajal olla mitmes kohas ning elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht.

Elukoht loetakse alaliseks, kui on selge, et elukoht on sisse seatud püsivaks kasutamiseks vastandina tingimustele, millest on näha, et isik kavatseb jääda nimetatud kohta vaid lühiajaliselt elama. Elukohaks loetakse nii elamut kui korterit, tuba jm sellist elukohta, mis on kas isiku enda omandis, üüritud või muul viisil isiku kasutuses alaliseks elamiseks (ka näiteks abikaasa korter või tööandja üüritav pind).

Isiku elukoha määramisel on oluline elukoha alalisus ja püsivus, see tähendab, et peab olema ilmne, et isik on teinud ettevalmistusi ja pingutusi elukoha muutmiseks temale kogu aeg ja püsivalt kättesaadavaks, mitte omandanud seda eesmärgiga elada kohas põhjustel, mis on oma olemuselt lühiajalised (puhkusereis, ärireis, õppereis, kursused koolis jne). Vara (ka kinnisvara) omamine Eestis ei muuda iseenesest isikut tulumaksuseaduse mõistes residendiks.

NB! Juhul, kui isiku kodu on teistele isikutele välja üüritud, ei ole tegemist selle isiku elukohaga.

183 päeva lugemine

Residentsuse määramiseks võetakse 183 päeva loendamisel arvesse ainult Eestis füüsiliselt kohaloldud päevad 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul. Näiteks võib isikul tööleping olla sõlmitud 9ks kuuks, kuid tegelikult käib ta Eestis kohal vaid 5 päeva kuus. Sellisel juhul võetakse arvesse need 5 päeva, mitte kogu kalendrikuu päevad. Päevade hulka loetakse kõik Eestis viibitud päevad, olenemata siinviibimise põhjustest (välja arvatud juhul, kui isik, kes pidi Eestist lahkuma, ei saanud seda teha objektiivsetel, temast mitteolenevatel põhjustel (näiteks raske haigus)).

183 päeva hulka loetakse lisaks riigis viibitud täispäevadele ka osa päevast (kaasa arvatud saabumise ja lahkumise päev).

Terveid päevi, mil isik viibib väljapool Eestit kas puhkusel, lähetuses või mõnel muul põhjusel, ei loeta 183 päeva hulka. Kuid ükskõik kui lühidalt Eestis viibitud aeg arvestatakse ühe päevana 183 päeva sekka.

Näide: isik viibib Eestis 1. jaanuarist kuni 2. juulini (s.o 182 päeva) ning seejärel 31. detsembril veel ühe päeva. Isik loetakse residendiks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini (ka ajavahemikul 3. juuli kuni 30. detsember).

Maksuhalduri otsus

Füüsilise isiku staatuse muutumise kohta (residendist mitteresidendiks või vastupidi) teeb maksu- ja tolliamet andmebaasi isiku andmete juurde vastava kande. Kui isik saabub või lahkub Eestist asjaoludel, mis võivad mõjutada tema residentsust, pöördub isik residentsuse staatuse selgitamiseks maksu- ja tolliameti poole, esitades füüsilise isiku residentsuse määramise avalduse (vormi R), kus isik annab küsimustele vastates ülevaate tema residentsust mõjutavatest olulistest tähendust omavatest asjaoludest. Vajadusel on maksu- ja tolliametil õigus nõuda isikult täiendavaid tõendeid ja dokumente.

Maksu- ja tolliamet saab isiku residentsuse määrata ka ainult enda kogutud andmete alusel, seda juhul, kui maksumaksjalt ei ole võimalik andmeid saada või kui saadud andmed ei ole usaldusväärsed.

Eesti elanike residentsuse muutumisel on residentsuse määramisel oluline elukoha olemasolu või muutumine ja eluliste huvide kandumine välisriiki seoses elukoha muutumisega. Välisriigist ajutiselt saabujatel on oluline Eestis viibitud päevade arv. Erinevate riikide seadustest tulenevalt võidakse isikut lugeda samaaegselt residendiks mitmes riigis, seega võib isikul tekkida topeltresidentsus. Kui Eesti ja teise riigi vahel on sõlmitud ja kehtiv tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (edaspidi maksuleping), on võimalik topeltresidentsust vältida.

Vaata ka: Topeltmaksustamise vältimise lepingud

Maksulepingust tuleneva topeltresidentsuse vältimise kohaldamiseks esitab isik välisriigi maksuhalduri kinnitatud residentsustõendi. Kasutada võib vormi TM3 või sarnaseid andmeid sisaldavat välisriigi maksuhalduri kinnitatud tõendit.

Kui saabumisel ei võimalda teadaolevad asjaolud isiku residentsuse muutumist tulevikus määrata (näiteks puudub ametlik elukoha aadress, elamisluba, töötamise registri kanne või muu sarnane Eestisse saabumist kinnitav tõend), siis loetakse isiku staatus residendi või mitteresidendina muutumatuks seni, kuni asjaolud on selginenud (nt isik on viibinud Eestis vähemalt 183 päeval). Seejärel pöördub isik maksu- ja tolliameti poole, tutvustab muutunud asjaolusid ning esitab residentsuse määramise avalduse (vormi R) ja vajalikud dokumentaalsed tõendid. Residentsus muudetakse tagantjärele saabumise/lahkumise kuupäevast alates. Kuna isiku maksuresidentsus mõjutab tuludelt arvutatud maksukohustust, siis võimalik maksude ümberarvestus tehakse residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel, väljamaksja esitatud tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonil vormil TSD või maksuotsuses (nt kui mitteresidendi tuludele on rakendatud residendi tuludelt tehtavaid mahaarvamisi, mis mitteresidendile polnud lubatud, siis tasub mitteresident juurdemääratud tulumaksu). Enammakstud maksusummad tagastatakse residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni või maksukorralduse seaduse § 106 alusel.

Maksu- ja tolliameti kanne isiku residentsuse osas on aluseks väljamakse tegijale (nt tööandjale), kes ise ei otsusta seda, kas väljamakse saaja on resident või mitte. Juhul, kui väljamakse tegijal on isiku residentsuse osas maksuhaldurist erinevad andmed, teavitab ta sellest maksuhaldurit.

Kui Maksu- ja tolliametil on, olenemata teise riigi maksuhalduri väljastatud residentsustõendist, põhjust isiku residentsuses maksulepingu mõistes kahelda, siis määravad kahe riigi maksuhaldurid isiku residentsuse kindlaks vastavalt maksulepingus sätestatud kriteeriumidele vastastikuse kokkuleppe menetluse käigus.

Ka isikul endal on õigus topeltresidentsuse kõrvaldamiseks vastastikuse kokkuleppe menetlus algatada, pöördudes vastava taotlusega maksuhalduri poole. Vastastikuse kokkuleppe menetlust reguleerib maksulepingus üldjuhul artikkel 25.

Vaata ka: Maksulepingu täitmisest tulenevate vaidluste lahendamine

Maksu- ja tolliamet teeb pärast asjaolude ja tõendite analüüsimist märke isiku residentsuse kohta andmebaasi ning väljastab isiku taotlusel tõendi tema residendiks või mitteresidendiks registreerimise kohta. Isiku residentsust puudutav info on avalik.

Deklareerimisest ja tulumaksu tasumise kohustusest

Residendist füüsilised isikud deklareerivad Eestis enda kogu maailma tulu, makstes tulumaksu nii Eestist kui välisriigist saadud tulult, topeltmaksustamist välditakse Eestis. Mitteresidendil on Eestis maksukohustus vaid Eesti tulult. Kui mitteresidendi Eestis maksustatavatelt tuludelt on tulumaks Eestis või maksulepingus sätestatud määrades kinni peetud, siis ei ole mitteresidendil nimetatud tulude deklareerimise kohustust. Mitteresidendid deklareerivad ise Eestist saadud tulumaksuseaduse § 29 alusel maksustatava ettevõtlustulu ning vara võõrandamisest saadud kasu, samuti tulumaksuseaduse § 41 alusel maksustatava tulu, millelt tulumaksu pole kinni peetud. Topeltmaksustamist välditakse tema residendiriigis.

Kui isik loetakse erinevate riikide seaduste alusel residendiks mitmes riigis, on võimalik topeltresidentsus kõrvaldada maksulepingu abil. Kui maksulepingust tulenevalt loetakse:

• isik residendiks Eestis, siis deklareerib ta Eestis kogu maailmast saadud tulud;
• isik residendiks teises maksulepingu riigis, mitte Eestis, siis kehtivad tema suhtes maksulepingust tulenevad maksusoodustused ning -vabastused, arvestades mitteresidendi kohustusi Eestist saadud maksustatavate tulude deklareerimisel. Mitteresidendi tuludele maksulepingust tulenevate maksusoodustuse või -vabastuse kohaldamiseks esitab isik teise maksulepinguriigi maksuhalduri kinnitatud residentsustõendi.

Maksuresidentsuse küsimused ja vastused

Mida tähendab maksuresidentsus?

Maksuresidentsus on mõiste, mille abil otsustatakse, kas inimene maksab selles riigis tulumaksu enda kogu maailma tulult või ainult selle riigi tulult. Ka sotsiaalkindlustusamet või töötukassa kontrollib osade toetuste ja hüvede andmise üle otsustamisel saaja maksuresidentsust. Maksuresidentsusest sõltub olenevalt olukorrast ka inimese tulult arvutatava tulumaksu suurus, sest mitteresidendil on osade tululiikide puhul erinev tulumaksu määr (litsentsitasu, esinemistasu 10%) või on erinev maksuvabastus (intress). Näiteks mitteresident ei saa oma Eestis maksustatavast tulust maha arvata maksuvaba tulu, kui ta pole resident riigis, kes on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik (Euroopa Liidu liikmesriigid, Island, Liechtenstein, Norra). Maksuresidentsus ei sõltu inimese kodakondsusest ega muuda seda: ei anna ega võta ära. Eesti resident on inimene, kelle alaline elukoht on Eestis või kes viibib siin vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul. Välditakse ka topeltresidentsust ehk kui inimesel on maksuresidentsus ka teises riigis, siis on oluline, kas inimesel on elukoht ainult Eestis, kus on tema pere, kus ta rohkem viibib.

Mille pärast või millistel juhtudel on oluline hakata Eesti maksuresidendiks?

Maksuresidentsuse üle ei saa inimene ise otsustada, sest see sõltub tema seotusest Eesti riigiga: kus on tema kodu, pere ja kus ta rohkem viibib. Kuna kõiki neid asjaolusid tuleb vaadata koos, kuid kogu see info ei ole kättesaadav riiklikest andebaasidest, siis peab inimene ise pöörduma maksu- ja tolliametisse residentsuse määramise avaldusega vormil R. Residentsuse määramine on oluline, et inimese tulult arvutataks tulumaks õiges riigis ja õigesti, samuti määrab see osade toetuste või hüvitiste saamise õiguse.

Mida toob Eestis elades kaasa see, kui oled end Eesti maksuresidendina määratlenud?

Eesti resident maksab Eestis tulumaksu enda kogu maailmas teenitud tulult, topeltmaksustamist välditakse, tõendi olemasolul välisriigi tulumaks vähendab Eesti tulumaksu või olenevalt tulu liigist ja asjaoludest vabastatakse välisriigis maksustatud tulu maksustamisest Eestis. Eesti residendile tehtud väljamakselt saab inimese vastava ühekordse avalduse alusel väljamaksjale arvata maha maksuvaba tulu kalendrikuus, olenevalt inimese tulu suurusest. Residendi töötasult peetakse kinni kogumispensioni makse, kui saaja on vastavas eas ning ei ole lahkumisavaldust teinud. Mitteresidendi töötasult kogumispensioni makset kinni ei peeta. Samas näiteks juhul, kui mitteresident teeb tööd väljaspool Eestit, ei maksta tema töötasult Eestis üldse tulumaksu.

Mida toob kaasa Eestis elades kui töötad või plaanid tööle asuda Eestis, aga ei ole esitanud avaldust residentsuse määramiseks Eestisse?

Kuna residentsusest sõltub tulumaksu suurus, siis valede residentsuse andmete korral Maksu- ja Tolliameti andmebaasis võidakse maksud töötasult või muudelt väljamaksetelt arvutada suuremas või väiksemas summas, kui seaduse järgi peaks. Seega tuleb residentsuse määramise avaldus esitada nii Eestisse saabumisel kui lahkumisel.

Mida residentsuse määramiseks tegema peab?

Inimene peab enda residentsuse määramiseks täitma residentsuse määramise avalduse (vorm R), vastates seal olevatele küsimustele Eestisse saabumise kohta ning allkirjastama ja esitama maksu- ja tolliametile. Seda võib teha digiallkirjastatud avalduse saatmisega emta@emta.ee, maksu- ja tolliameti e-teenuste keskkonna e-MTA kaudu (Registrid ja päringud – Registreerimine – Residentsuse määramine) või pabervormil teenindusbüroos. Maksu- ja tolliameti andmebaasi tehakse inimese vastuste põhjal märge tema residentsuse kohta, mis võimaldab väljamaksjatel sealt seda infot saaja maksuresidentsuse kohta saada ning arvutada maksud Eestis tehtud väljamaksetelt õigesti. Kui inimene lahkub Eestist, peab ta esitama residentsuse määramise avalduse (vorm R) lahkumise kohta.