Eesti loodus on meie kõigi, kogu rahva ühisvara, millest on õigus osa saada igaühel. See asetab igaühele, kes loodusega kokku puutub, nii matkajale, puhkajale kui ka maaomanikule ja maavaldajale kohustuse hoida loodust inimväärse, puhta ja kaunina. Põhjamaiselt hapra looduse koormustaluvus pole suur, seepärast tuleb kaitsta tema häirimatust ja elustikku. Nii säilib ta ka meie järglastele.
1. augustist 2014 hakkas kehtima uus igaüheõigus. Igaüheõiguseks nimetatakse kõiki õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega. Tegu on eetiliste tõekspidamistega, mida on austanud juba meie esiisad ja mis tuginevad nii tavadele kui seadustele. Uus seadus ei too suuri põhimõttelisi muutusi. Mõned muutused siiski on ning selguse huvides kirjutame need reeglid lahti.
Eramaa piiramine ja tähistamine
Mõistliku nähtava vahemaa tagant paigaldatud sildid "Eramaa" või "Eravaldus" on piisav tähistus, mis eeldab maaomanikult loa küsimist. Sellistest siltidest ilmneb omaniku tahe piirata võõraste viibimist oma maal, seal hulgas telkimist. Sama kehtib ka korraliku tara või aia kohta.
Reeglina paneb maaomanik sildi "Eramaa" üles selleks, et piirata oma maal liikumist. Igal juhul tuleb eramaa silti nähes kas valida teine teekond või siis maaomanikult luba küsida. Seega ei pea inimesed hakkama oma silte "Eramaa" täiustama.
Tuleb ka arvestada, et lisaks seadusele reguleerib igaüheõigusi ka kohalik tava. Mõnedes riikides, sh näiteks Rootsis, kust igaüheõigused pärinevad, on eraomanikule kuuluvas metsas või karjamaal viibimine reguleeritud eelkõige tava alusel.
Riik või kohalik omavalitsus võib piirata enda maatükil viibimist vaid siis, kui see on vajalik avalikes huvides (näiteks militaarobjekt) või maakasutajate huvide kaitseks. Seega on riigi ja kohaliku omavalitsuse maal liikumine ja viibimine oluliselt vabam, kui eramaal ning piirangud tulenevad eelkõige looduskaitsest ja riigikaitsest või kui keegi riigi või kohaliku omavalitsuse maad kasutab.
Riigimaad tähistav silt (nt "Riigimets") on informatiivne ja kui riik soovib liikumist piirata, siis peab olema konkreetne keelusilt väljas. Selline on siiani olnud ka tava, mis samuti suures osas igaüheõigusi reguleerib. Samas kehtivad ka riigimaal samad loodussaaduste, telkimise ja lõkketegemise reeglid, mis eramaalgi. Looduskaitsealal kehtivad muidugi alati erireeglid.
Telkimine
Kuni 24 tunniks võib telkida vaid siis, kui on tegemist piiramata või tähistamata kinnisasjaga. Kui on tegemist piiratud või tähistatud kinnisasjaga, siis tohib telkida ainult omaniku nõusolekul. Tähistamata maal peab looduses viibija kindlasti silmas pidama seda, et telkimine jääks väljapoole elumajade arvestatavat nähtavus- ja kuuldekaugust. Samas võib omanik lubada oma maalt läbi liikumist, aga näiteks ei luba seal telkida. See peaks kindlasti olema selgelt sildiga määratud.
Mis puudutab ööseks jäämist, siis tõsi, regulatsioon ei erista enam päeval ja öösel eraomanikule kuuluvas metsas või karjamaal viibimist, vaid kaalukeeleks on tähistamine. Uue regulatsiooniga on välistatud olukord, et isik pärast päikeseloojangut liikudes osutuks tahtmatult õigusrikkujaks ainuüksi seetõttu, et ta ei suutnud aru saada, et on sattunud eramaale.
Siiani asjaõigusseaduses kehtinud keeld viibida piiramata ja tähistamata eramaal päikeseloojangust päikesetõusuni oli arhailine ja paljuski vaieldav, kuna ka päikesetõus ja loojang on väga erinevatel aegadel ja suvel loojub päike vaid mõneks tunniks. Palju selgem on lahendada küsimust tähistuse kaudu ehk kui pimedal ajal jõutakse sildini "Eramaa" või konkreetse tarani, siis sellel maatükil omaniku loata viibida ei või.
Lõkke tegemine
Lõkke tegemine on lubatud ainult maaomaniku loal. Kui on olemas selleks ettevalmistatud ja tähistatud koht, siis võib eeldada, et maaomanik lubab lõket teha.
Loodussaaduste korjamine
Loodussaaduste korjamine on piiramata-tähistamata eramaal lubatud, nagu see ka siiani lubatud oli. Sarnaselt telkimise keelamisele võib omanik piirata ka loodussaaduste korjamist, ka selleks on vaja selgelt sõnastatud silti.
Looduskaitseala
Kui aga viibitakse looduskaitsealal, tuleb arvestada sellega, et seal kehtib vastava ala kaitse-eeskiri, mis määrab ära kas üldse ja kus tohib telkida või lõket teha. Kui looduskaitseala asub eramaal, siis ei või maaomanik sellel liikumist piirata kui kaitse-eeskiri seda lubab.
Kuidas saab maaomanik ennast kaitsta, kui tema maale tuleb öisel ajal kamp telkijaid, kes käratsevad ja segavad?
Omanikul on alati õigus ka piiramata ja tähistamata maal anda suulisi korraldusi oma kinnistult lahkuda või kodurahu häirimine lõpetada. Omaniku korraldus on seadusest üle ehk kui keegi viibib, telgib või korjab loodussaadusi piiramata ja tähistamata eramaal ja omanik tuleb ütlema, et ta ei soovi, et tema maal viibitakse, siis tuleb sealt lahkuda. Seadus ütleb sõnaselgelt, et eraomandis oleval maatükil viibimisel tuleb järgida ka maaomaniku suulisi korraldusi. Samuti ütleb seadus, et ei tohi häirida omaniku kodurahu ja tuleb silmas pidada tema huve. Seega peavad telkijad vältima omaniku kodurahu häirimist. Kui eraomandisse kuuluval maatükil viibijad ei kuula maaomaniku korraldusi, siis saab maaomanik pöörduda politsei poole.
Lisaks kordame üle, et endiselt ei tohi jahiseaduse kohaselt öises metsas ilma maaomaniku loata jahti pidada. Samuti peavad jahimehed arvestama sellega, et tähistatud erametsas viibimiseks on neil tarvis maaomaniku luba.
Regulatsiooni valmistas ette Justiitsministeerium ning eelnõu oli üleval ka portaalis TOM (Täna Otsustan Mina) ning Justiitsministeeriumi kodulehel, et tagada kaasarääkimisvõimalus. Igaüheõiguse muutmiseks ei esitatud portaalis ühtegi ettepanekut. Seadust koostati aastatel 2010 ja 2011 ning see läbis toona ka kooskõlastusringi. Regulatsioon avaldati Riigi Teatajas 2011. aastal, ehk on olnud piisavalt aega ka sellega tutvuda enne jõustumist.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et mida selgemalt maaomanik oma soove väljendab, seda vähem võib tekkida arusaamatusi ja konflikte.
Vaata ka:
Keskkonnaseadustiku üldosa seadus: ülevaade uutest sätetest
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kehtiv tekst (Riigi Teatajas)
KeÜS kommenteeritud väljaanne
