Swedbank väitis 17. jaanuaril avaldatud pressiteates "Teadlik hoiustamine teenis mullu häid intresse", et investeerimishoiuse puhul on tegemist sisuliselt arvelduskonto riskivaba alternatiiviga. Finantsinspektsioon juhib tähelepanu, et see ei ole nii.
Investeerimishoiusega võib, kuid ei pruugi teenida tähtajalise hoiusega võrreldes kõrgemat intressi. Investeerimishoius võib ka intressi üldse mitte teenida. Investeerimishoius on tähtajaline hoius, mille intressimäär sõltub finantsinstrumentide või muu hoiusega seotud vara väärtuse muutusest. Kui investeerimishoiuse alusvara väheneb, siis pank reeglina intressi ei maksa. See tähendab, et klient investeerimishoiuselt mingit tulu ei teeni.
Riskipreemiaga investeerimishoiuse avamisel maksab klient pangale kõigepealt teenustasuna nn riskipreemia, mille suurus on reeglina 10% hoiustatavast summast. Riskipreemiat pank kliendile üldjuhul tagasi ei maksa. Juhul, kui hoiuselepingu tähtaja lõppemisel ei ületa väljamakstava intressi summa riskipreemiaks makstud summat, tuleb kliendil riskipreemia või osa sellest kahjudesse kanda.
Võrreldes tähtajalise hoiuse katkestamisega võib investeerimishoiuse ennetähtaegne lõpetamine kliendi jaoks väga kahjulikuks osutuda. Kui klient katkestab investeerimishoiuse ennetähtaegselt ja hoiusega seotud alusvara väärtus on katkestamise hetkel algfikseeringust madalam, tuleb hoiusesumma arvelt maksta katkestamistasu. Hetkel avatud hoiustest nähtub, et katkestamistasu jääb vahemikku 0,9% – 12% investeerimishoiuse summast. Riskipreemiaga lepingu puhul on kliendi kahju veel lisaks ka juba makstud riskipreemia.
Erinevalt tähtajalisest hoiusest ei kehti alates 1. jaanuarist 2011 sõlmitud investeerimishoiuse lepingutele tulumaksuvabastus.
Finantsjärelevalve soovitab enne mistahes investeerimishoiusesse raha paigutamist väga tähelepanelikult tutvuda konkreetse teenuse tingimustega.
