Kahjuks ei ole harvad juhtumid, kui isikut tõendavate dokumentide kaotamisest või vargusest ei teavitata vastavaid ametkondi, andes sellega võimaluse kurjategijatele dokumentidega vabalt toimetada. Tähelepanelik tuleb olla ka äriettevõtetel, kes sõlmivad dokumente kontrollimata lepinguid.

Lääne prefektuuris on viimatine juhtum teda maikuu algusest, kui meesterahvas avastas, et peale rahakoti ning dokumentide vargust, oli enese teadmata saanud ka maksevõlglaseks.

Mehel varastati tema elukohas jaanuari alguses ära rahakott, milles olid muu hulgas nii Eesti Vabariigi pass, sõidukidokumendid, juhiluba, kliendikaardid kui ka sularaha. Hiljem sai mees õnneliku juhuse tõttu rahakoti dokumentidega küll tagasi, kuid sularaha selles enam polnud.

Mitme kuu möödudes sai mees aga teatise võlgnevuse kohta, mis oli tekkinud selle tõttu, et ilmselt tema isikut tõendavat dokumenti kasutades osteti tema nimel elektroonika kauplusest järelmaksuga teler.

Selle juhtumi uurimiseks on politsei alustanud kriminaalmenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb teise isiku identiteedi ebaseaduslikku kasutamist.  Menetlust juhib Lääne Ringkonnaprokuratuur.

Lääne prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo juhataja Ive Luur sõnas: “Ühelt poolt saab muidugi inimene ise teha selleks kõik, et välistada temalt varastatud või ka kaotatud isikut tõendava dokumendi kuritahtlikku kasutamist võõra isiku poolt. Isegi, kui ei olda kindlad, kas tähtsad dokumendid on kaotatud või varastatud, siis ikkagi tuleb dokument lasta kehtetuks tunnistada – selleks tuleb ühendust võtta dokumendi välja andnud asutusega. Teisalt paneme kõikidele ettevõttele südamele, et tuleb tõhusamalt kontrollida isikut tõendava dokumendi vastavust isikuga, kes seda esitab ning kindlasti ka dokumendi kehtivust. Kehtivuse kontrollimisel on abiks politsei kodulehekülg.“

Ive Luur paneb äriettevõtetele südamele: “Selline kuritegevuse liik kasutabki ilmselgelt ära kaupmeeste tähelepanematust.“