9. mail 2012. a jõustus Tartu maakohtu otsus, mille järgi on õigustühine laenajat ebamõistlikult kahjustav viivisemäär 0,5 protsenti päevas ehk 182,5 protsenti aastas.
Kiirlaenufirma kohtusse esitatud kogunõue ulatus 428,20 euroni, kuid kohus pidas ebamõistlikult suure viivisesumma tõttu põhjendatuks kokku 284,54 euro väljamõistmist, teatas kohus. Laenulepingu sõlmisid kiirlaenufirma ja eraisik 2008. aastal.
Kohus asus seisukohale, et lepingus kehtestatud viivisemäär on tühine, sest vaatamata kiirlaenu andmise lihtsustatud korrale ja laenutagatise nõude puudumisele on sellises määras viivisenõudega laenaja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kohus leidis, et lepingus sätestatud ebamõistlikult kõrge viivisemäära tõttu tuleb kohaldada seadusejärgset viivisemäära.
Kiirlaenufirma ja isik sõlmisid 2008. aasta märtsis interneti vahendusel kiirlaenulepingu 191,73 euro saamiseks 30 päevaks intressiga 44,74 eurot. Laenu saanud isik ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi. Laenufirma pöördus mullu juulis kohtusse 428,20-eurose nõudega, mis koosnes laenu põhiosast, intressist ja viivisest. Kohtusse hagiavalduse esitamise ajaks eelmise aasta juulis oli viivisesumma kasvanud juba 1135,04 euroni. Hageja vähendas oma viivisenõuet põhinõude suuruseni ehk 191,73 euroni.
Võlaõigusseaduse kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kiirlaenufirmal oli õigus nõuda viivist 2008. aasta 25. aprillist hagi koostamise ajani 21. juulil 2011. Viivise seadusejärgne määr oli sel perioodil sõltuvalt perioodist 8–11 protsenti aastas. Kohus rakendas seadusejärgset viivist 0,02 protsenti päevas ning mõistis välja viivise summas 48,07 eurot.
Möödunud suvel otsustas riigikohtu tsiviilkolleegium, et tarbijakrediidi leping ehk näiteks kiirlaen on tasakaalust väljas ja tühine, kui krediidikulukuse määr ületab enam kui kolm korda Eesti Panga avaldatud pankade tarbimislaenude kulukuse määra.
Riigikohus selgitas, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või on pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.
Riigikohus märkis, et tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et poolte vastastikused kohustused on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas siis, kui selle krediidi kulukuse määr ületab enam kui kolm korda Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra.
