Kannatanuid, kuriteo ohvriks langenuid, kurvastab avastus, et neil puudub õigus süüdlase karistamist riigilt alati “tellida”. Muus osas aga, kui oma arvukaid õigusi tunda ning kasutada, on kannatanu positsioon ja võimalused kriminaalmenetluses kaugel abitu ohvri staatusest. Kolm olulist õigust, mida kannatanuna tuleb teada, on järgmised.
Kannatanu saab nõuda kuriteo uurimist, kuid mitte süüdlase karistamist
Kannatanul puudub õigus nõuda, et tema suhtes kuriteo toime pannud isik kohtusse saadetaks ja ta kriminaalkorras karistatud saaks. On täiesti võimalik, et kergemas kuriteos kahtlustatavale süüdistust ei esitata, asja kohtusse ei saadeta ja menetlus lõpeb karistuseta. Seda ka siis, kui on olemas kindlad tõendid toime pandud kuriteo kohta. Keda kuriteos süüdistada ja kas selleks on alust, ei ole seaduse kohaselt kuriteo ohvriks langenu, vaid prokuratuuri otsustada. Kui rikkuja süü ei ole suur, ei ole otstarbekas kulutada riigi vahendeid tema üle kohtu pidamisele ja karistamisele.
Kuigi sellisel juhul ei rakendu kuriteos süüdi mõistmise tagajärjed, ei tähenda see, et süüdlane lihtsalt niisama pääseb: menetlusega kaasnevad kulud jäävad tema kanda, lisaks tuleb täita lisakohustusi (nt raha tasumine riigile, tasuta töö tegemine). Kui kannatu on esitanud mõistliku tsiviilhagi, pannakse kriminaalmenetluse lõpetamise tingimuseks enamasti ka selle tasumine.
Õigesti tegutsedes on kannatanul võimalik teatud määral kontrollida, et asja lõpetamise otsuse tegemine temaga arvestamata ei toimuks. Muidugi jääb võimalus ka kriminaalmenetluse lõpetamist vaidlustada, st suvaliselt ja kergekäeliselt kuriteoasju kohtusse saatmata jätta ka ei saa.
Kannatanul aga on õigus nõuda, et kuriteo tunnustega tegu, mille ohvriks ta on langenud, hakataks uurima. Teatud raskemate kuritegude korral juhtub see nagu iseenesest. Teistes, riigi jaoks väiksema olulisusega asjades, võib kannatanu õigus uurimisele teostuda üle kivide ja kändude. Iseenesest ei juhtu neis asjus midagi. Paraku kehtib see tihti majandustegevusega seotud kuritegude kohta, milles riigil endal otsene huvi (nõuda välja tasumata maksud või alusetult saadud toetus vms) puudub.
Avaldus tuleb viimasel juhul kirjutada kannatanul endal ja lisada kättesaadavad tõendid veenmaks, et kahtlusel on objektiivne alus ning see ei põhine vaid oletustel. Isegi sellise kuriteokaebuse korral võib tekkida vajadus kaevata menetluse alustamisest keeldumist edasi. Avaldust kirjutades tasub mõelda sellele, kuidas selle rahuldamata jätmine võimalikult keeruliseks teha, ja olulise osa tõendite kogumisest uurija jaoks ära tegemine on üks võimalus.
Illusioonidest ja tegelikkusest ettevõtlusega seotud kriminaalasjade toimetamisest saad kuulata siit.
Kannatanu saab esitada tsiviilhagi
Arusaadavalt soovib kannatanu eeskätt, et süüdlane saaks karistatud, kuid kriminaalasjas on võimalik esitada tema vastu (lisaks) ka tsiviilõiguslik haginõue. Tüüpiliselt on see kahjunõue varalise ja/või mittevaralise (moraalse) kahju hüvitamiseks, mis kuriteoga tekitati.
Kuigi sama hagi võib esitada ka tsiviilkohtusse, annab kriminaalmenetlus nõuete edukaks realiseerimiseks olulisi eeliseid. Mitte ainult ei ole kannatanu nõue süüdlase vastu riigilõivuvaba, aga kriminaalmenetlus heidutab kahtlustatavat/süüdistatavat mitmeti nõude üle vaidlemast. Kui süü on tõendatud, võib kahtlustatav soovida kriminaalmenetlust väikse avaliku huvi tõttu lõpetada või sõlmida prokuratuuriga karistuskokkulepe. Need tegurid viivad sageli selleni, et mõistlikku haginõuet aktsepteeritakse üldise lahenduse osana pikema jututa.
Samuti võivad uurija erivõimalused tõendite kogumiseks teha haginõude tõendamise lihtsamaks.
Teatud olukordades (nt töötaja kuritegu tööülesandeid täites) saab kannatanu haginõude maksma panna ka selle vastu, kes ise kuritegu toime ei pannud. Meie näites siis tihtipeale parema maksevõimega tööandja vastu.
Kannatanul on õigus advokaadi abile
Kannatanul on õigus esindaja abile alates kuriteoteate või kuriteokaebuse koostamisest või esimesest ülekuulamisest kuni asja lõpliku lahendamiseni välja.
Kannatanu võimalused kohtueelset menetlust aktiivselt mõjutada on piiratud, kuid see ei jää menetluse edenedes alatiseks nii. Kui prokuratuur asja kohtusse saadab, on kannatanul võimalus aktiivselt kaasa lüüa ja mitte ainult selleks, et haginõue saaks rahuldatud, vaid ka selleks, et süüdlane saaks karistada. Kannatanu võimalused kohtus – esitada taotlusi, avaldada arvamust, küsitleda süüdistatavat ja tunnistajaid, kaevata kohtulahendeid edasi – ei jää asjatundlikul tegutsemisel palju alla prokuröri omadele. Kriminaalmenetlus on spetsiifiline, mistõttu kannatanu õiguste tõhus kasutamine eeldab reaalses elus kriminaalõigust tundva advokaadi abi.
Seadus näeb ette, et kannatanu poolt kriminaalmenetluses kantud põhjendatud advokaadikulud hüvitatakse lõpuks sõltuvalt asjaoludest süüdlase või riigi poolt. Riigikohtu praktika kohaselt saab kannatanu nõuda kulude hüvitamist ka siis, kui need kandis keegi teine, ka heategevuslikul eesmärgil. Kuriteo toime pannud isik peab kandma kulud, mille tema tegude uurimine ja kohtus arutamine kannatanule kaasa toob. Palju rohkem ei ole võimalik seadusandja poolt teha, et kannatut veenda abi vastu võtma.
Kuriteo ohvriks langemine ei tähenda, et kannatused peaksid kriminaalmenetluses jätkuma – seadus annab kannatanule õigused, neid tuleb vaid kasutada.
