Kas vabandamisest piisab, et kompenseerida au ja väärikust riivava kommentaari avaldamise tagajärgi? Mida au teotamine üldse tähendab?

Kõigepealt tuletame meelde, et Eesti õiguses sätestab au teotamisest tuleneva nõudeõiguse võlaõigusseadus. Võlaõigusseadus § 1043 kohaselt kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Võlaõigusseadus § 1045 lõike 1 punkti 4 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Võlaõigusseadus § 1046 lõike 1 esimene lause sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Alates 31. detsembrist 2010 kehtiv võlaõigusseadus § 134 lõige 2 sätestab, et muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.