Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ametikogu juhatus võttis seisukoha, et energiahinnatõusu leevendusmeetme raames võlgnikule makstavat raha ei loeta sotsiaaltoetuseks ning kohtutäitur saab vajadusel selle võlgade katteks arestida.
See tähendab, et kui võlgnikul on konto arestitud ja kohalik omavalitsus kannab tema kontole üle energiahinna tõusu leevendusmeetmena toetuse, siis on tegemist sissetulekuga, mille kohtutäitur saab arestiga kinni pidada, et katta selle arvel täitemenetluses olevat nõuet, teatas koda.
Energiahinna tõusu leevendamiseks makstava toetuse näol ei ole tegemist täitemenetluse seadustikus loetletud sissetulekuga, see tähendab, et see ei ole sotsiaaltoetus. Sissetulekud, millele ei saa pöörata sissenõuet, on sätestatud täitemenetluse seadustikus.
Kohtutäiturid kinnitavad, et peavad oma töös lähtuma vaid seadusest, mis paneb neile kohustuse rakendada kõiki seadusega lubatud meetmeid täitedokumendi täitmiseks ehk nõude rahuldamiseks.
Mõistetavalt on koja sõnul elektri ja muude energiaallikate maksumus kallinenud järsult ja suures ulatuses, kuid jätkuvalt kehtib põhimõte, et täitemenetluses oleva nõude täitmine on muude nõuete täitmise ees eelistatud.
Eestis on praegu täitemenetlusregistri andmetel kohtutäituritel kas menetluses või peatatud 511 916 täiteasja, neist 482 294 täiteasjas on võlgnikuks füüsiline isik.
Füüsilisest isikust võlgnikke, kelle vastu esitatud nõue on täitemenetluses ning täiteasi on kas menetluses või peatatud, on 115 017.
Energiahinna tõusu leevendusmeede ei ole seaduse järgi sihtotstarbeline ja saajatel on võimalus kasutada seda enda parema äranägemise järgi.
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis tegutseb kohtutäituri seaduse alusel. Koja liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina tegutsemise õigust omavad isikud Eestis.
