Möödunud aasta tõi tervishoius kaasa rea olulisi muudatusi, mis jäävad meiega ka siis, kui koroonapandeemia on seljatatud.
Aasta oli keeruline, sest saadud õppetunnid ja arengud tulid meiega uude aastasse kaasa. Neist üks olulisemaid on seotud oskusega hoida tasakaalu, sest kuigi koroonaga võitlemine tõi tervishoius kaasa väga palju tööd ja vaeva, ei kadunud teised tervisemured suuresti kuskile. See oli ja on proovikivi ka tervishoiutöötajatele – kuidas jagada oma tähelepanu kõigile, kes seda vajavad, selja taga pikad päevad, ebamugavad tunnid kaitseriietuses ja teadmatus homse ees. Tänan kõiki, kes on selle keerulise olukorraga juba aastajagu toime tulnud ja loodan, et vaktsiin aitab meil sel aastal jõuda tagasi 2020. aasta märtsi eelsesse normaalsusesse.
Kaugvastuvõtud arenevad edasi
Mõned olulised muudatused tulid, et jääda. Aasta eest käivitasime koostööpartneritega kaugvastuvõtud. Arst andis inimesele nõu ja kuulas tema muresid telefoni või video teel. Sügisel koostasime tagasiside küsimustiku nendele, kes kaugvastuvõtul osalesid. Inimesed olid vastuvõttudega suures osas väga rahul, sest nii said nad vältida asjata kodust väljumist ja ka meditsiinipersonali kontaktide arv vähenes. Teisalt on kaugvastuvõtul ka miinus ‒ tõesti, distantsilt patsienti füüsiliselt läbi vaadata ei saa, seetõttu toimib kaugvastuvõtt paremini siis, kui seda kombineeritakse tavavastuvõtuga. Ja muidugi on erialasid, kus kaugvastuvõtt on veel keerukas. Näiteks kirurg vajab siiski inimest operatsioonisaali, hoolimata sellest, et ühismeedias oleme näinud 5G-tehnoloogia vahendusel edukat banaanikoore lahti lõikamist ja kinni õmblemist.
2020. aasta lõpus hakkasime rahastama ka kaugvastuvõtte füsioteraapias, psühholoogias, logopeedide ja tegevusterapeutide juures. Paljudel inimestel on tänu tehnoloogia arengule olemas videokõne kogemus ja see on kaugteraapia puhul suur eelis. Video vahendusel saab logopeed inimest juhendada, psühholoog nõustada või füsioterapeut vajalikke harjutusi näidata.
Mõistame, et tervishoiutöötajatele mõeldud lahenduste loomisesse tuleb varasemast enam investeerida, sest mida paremad need on, seda rohkem ja paremat abi inimesed saavad.
Eelmise aasta lõpus kuulutasime välja projektikonkursi, kuhu ootasime kandideerima just selliseid meeskondi, kes inimeste aitamiseks uusi lahendusi pakuksid. Tervisekassa on siin nõustaja, eestvedaja ning rahastaja ja oleme kindlad, et sellest konkursist kasvab välja rida lahendusi, mis teenivad inimese tervist. Praegu võime öelda, et konkursile laekunud 33 tööst sai järgmisse ringi kümme parimat ja osasid neist katsetame paari järgmise aasta jooksul.
Meie ühine terviseraha liigub raviasutusteni tervishoiuteenuste loetelu (TTL) ehk Eesti Haigekassa hinnakirja põhjal, mida muudame igal aastal. Tänavu lisandus sinnagi olulisi täiendusi. Näiteks eriarstiabis nüüdisajastasime kardioloogia ja uroloogia erialasid, lisasime uusi teenuseid ja ravivõtteid. Ravimite loeteludesse lisandusid uued ravimid nii kasvajate kui ka harvaesinevate haiguste raviks, samuti astusime suure sammu edasi C-hepatiidi ravis.
Esmatasandit ootavad ees katsumused
Meilt on küsitud, miks me kõiki ravimeid ei rahasta. Toimetame maailmas, kus inimeste ravimiseks ja ravi eest maksmiseks peab meil olema koostööpartner. Selleks on ideaalis ravimit müüv või müügiluba hoidev ettevõte, kes teeb meile taotluse ehk avaldab soovi ravimit Eestis müüa. Astume edasi väikeste sammude kaupa: sel aastal laiendame oluliselt C-hepatiidi ravi, samuti lisasime ravimeid ja näidustusi vähiravis. Loomulikult oleme aastate jooksul vastavalt oma eelarve võimalustele lisanud retseptiravimite ja haiglaravimite nimekirjadesse uusi ravimeid.
Kui varem sai eriarstiga e-konsulteerida perearst, siis 2021. aastast tasume ka eriarstide omavahelise e-konsultatsiooni eest. Lisaraha saavad ka perearstikeskused, kes võivad palgata lisapädevusega õe, spetsialisti või hoopis kolmanda pereõe.
Teame, et perearstide puhul ootab meid ees lahendamist vajav ülesanne. Paljud tublid perearstid tahaks minna auga välja teenitud pensionile, kuid perearsti residentuuri lõpetab ikka veel vähe noori, kes seda ametit pidada soovivad. Suurim probleem on äärealadel, sest kui soovime suurtest linnadest eemal tasemel perearsti ja pereõde, ämmaemandat, vaimse tervise õde, füsioterapeuti ning koduõde, peame arvestama, et ka neil on pere ja lapsed. Järelikult peab seal olema neile sobiv elukeskkond. Arvestades meie rahvastiku paiknemist, võib lähiaastatel juhtuda, et abi koondub üha enam perearstikeskustesse ja kaugemates paikades käib perearst või õde kohal paar korda nädalas. Me hüvitame transpordikulud, kuid oluline on koostöö ka kohalike omavalitsustega, sest inimestel tuleb ühistranspordiga tervisekeskusse liigelda. Kohalik omavalitsus saab korraldada korra või paar nädalas väikebussiga liikumise, sest kõik inimesed ei soovi ega peagi elama keskuses. Kindlasti aitavad siin kaugvastuvõtud, kuid teinekord on arstil ja patsiendil vaja ka päriselt kokku saada.
Hange annab lisavõimalusi
Nagu 2018. aastal lubasime, alustasime 2020. aasta suve lõpus eriarstiabi, õenduse ja ennetuse riigihanget. Selline eratervishoiu rahastamise viis võimaldab meil erinevaid teenuseid osta ka väljastpoolt haiglavõrgu arengukava haiglaid (HVA). HVA-delt ostame ligikaudu 93% kogu eriarstiabi mahust ja ülejäänu erasektorist.
Korraldasime võrreldes eelmise hankega pea kõik teisti, sest õppisime oma vigadest. Inimeste jaoks on väga oluline harjumus – kui ta on harjunud käima ühes kohas oma tervisemurele lahendust saamas, siis soovitakse sageli seal edasi käia. Seetõttu saavad sel aastal lepingu kõik teenusepakkujad, kes etteantud kvaliteedi, teenuse kättesaadavuse ja õiguskuulekuse lati ehk lävendi ületavad. Hanke tulemused peaksid olema valdavas osas selged 2021. aasta esimese kvartali lõpuks.
Eelmisel aastal sai meie eriarstiabi hange ka riigikontrolli tähelepanu, samamoodi nagu ka meie raviarvete kontrollitoimingud. Meile anti märku, et kokkulepitud tingimuste rikkumist peaks karmimalt karistama, mistõttu tõstsime leppetrahvi summa poolele miljonile eurole. Samas ei saa trahv olla eesmärk omaette, sest tervishoius on väga oluline koostöö. Meie eesmärk on pigem rikkumised või eksimused varakult avastada, haiglaga murekohad üle rääkida ja alles seejärel vajadusel leppetrahvi küsida. Üha suurem roll on andmeanalüüsil ja automatiseerimisel, mille abil leida üles nii inimlikke vigu arvete esitamisel kui ka süstemaatilisi mustreid, mille taga võib olla raviraha väärkasutus.
Tervist tasub hoida
Me ei pääse oma tervise hoidmisest, kuid siin on meil ühiselt veel palju minna. Jah, me elame rahvana kauem kui ei kunagi varem, kuid kahjuks möödub paljude vanaduspõlv haiguste küüsis. Tervise hoidmisest saab järgmistel aastakümnetel meie riigina toimetuleku võti ja vastus küsimusele, millist ravi ja kui suure summa eest riiklik ravikindlustus suudab pakkuda. Rahvastiku vananedes suureneb vajadus tervishoiuteenuse järele ühel või teisel moel. Tuluteenijaid on järjest vähem ja see paneb suure surve meie ühisele ravirahakotile.
Üks väga oluline viis oma tervise eest hoolitsemisel on regulaarne sõeluuringutel osalemine. Alati. Iga kord, kui sinna kutsutakse. Sellest aastast tasume ka ravikindlustamata inimeste sõeluuringute eest, just sellepärast, et varakult avastatud vähk on paremini ravitav ja kokkuvõttes on tervisekahju inimesele väiksem. Uue sõeluuringuna lisasime vastsündinute galaktoseemia uuringu ‒ see on väga harvaesinev kaasasündinud ainevahetushaigus, kus beebi ei tohiks saada tilkagi ema rinnapiima.
Vaktsineerimise tähtsus on saanud COVID-19 vaktsiinide defitsiidi tõttu uue tähenduse. Lisaks meie ühisele panusele COVID-19 vastase vaktsineerimise korraldamisel toetame jätkuvalt hooldekodude elanike gripivaktsineerimist, samuti laiendame tänavu esmakordselt tervisekassa toel tasuta gripivastast vaktsineerimist kõikidele üle 65-aastastele inimestele.
Üheskoos tuleme toime ka pandeemiaga. Jah, see võtab kindlasti rohkem aega, kui me alguses lootsime. Kuid me aitame jätkuvalt hoida inimestes turvatunnet, et kui neil tekib tervisemure, on professionaalne abi kättesaadav.
