Paljud kinnistuomanikud on seoses elektriarvete suurenemisega taaskord tõstatanud küsimuse, miks peavad nad taluma oma maal elektriliine väikese tasu eest olukorras, kus elektriarvega nõutakse neilt sisse märksa suuremaid summasid. Teisalt on tehnovõrkude omanikud (elektri-, gaasi-, soojus-, elektroonilise side ja vee-ettevõtjad) probleemi ees, kuidas lahendada kinnistuomanikele tehnorajatiste talumise hüvitiste maksmine peale Riigikohtu 17.04.2012 otsust, millega tunnistati põhiseaduse vastaseks senised hüvitismäärad. Riigikohus leidis nimelt, et senine talumistasu ei pruugi olla kinnistuomanikele õiglane, sest hüvitis ei arvesta tehnorajatisest tulenevat tegelikku mõju kinnistu kasutamisele. Riigikohtu otsus jõustus edasiulatuvalt, mis tähendab, et kuni 16.04.2012 tuleb tehnorajatiste talumise tasu maksta kuni kohtuotsuse jõustumiseni seaduses olnud määrades, kuid alates 17.04.2012 need määrad enam ei kehti.
Nii ongi tehnovõrkude omanikud küsimuse ees, kas:
- jätkata hüvitiste maksmist senises määras või jätta hüvitised kuni uue regulatsiooni kehtimahakkamiseni välja maksmata ning riskida kinnistuomanike viivisnõuetega või
- töötada välja enda metoodika, sest Justiitsministeerium on öelnud, et ametil võib minna uue seaduse tegemisega isegi aastaid või
- leppida kinnistuomanikuga uus talumise tasu kahepoolselt kokku, kaaludes seejuures ka varianti, et hüvitiseks oleks kinnistuomaniku vabastamine teenustasudest
Võrguettevõtja mistahes otsused avaldavad mõju nii teenustasudele, tegemist vajavatele võrguinvesteeringutele, kinnistuomanike õiglasele või tarbijate võrdsele kohtlemisele. Võrguettevõtjate jaoks on küsimused juba vägagi pakilised, sest neil tulnuks 2012. aasta 1. juuliks avalduse esitanud kinnistuomanikele maksta 2012. a eest hüvitis välja hiljemalt 01.12.2012.
Ka kohalikud omavalitsused peaksid teemaarenduse suhtes tähelepanelikud olema ja seda uute tehnorajatiste ehitamist lubavate sundvalduste seadmisel, sest Justiitsministeeriumi analüüsides tuuakse välja uus nüanss. Justiitsministeerium märgib, et lisaks perioodilisele talumishüvitisele tuleks kinnistuomanikele maksta ka sundvalduse seadmisel hüvitist selle eest, et nende maale üldse tehnovõrk rajatakse. Teisisõnu: kinnistuomanikul on õigus hüvitisele nii esialgse kitsenduse (sundvalduse) seadmise eest (ühekordne või perioodiline hüvitis) kui ka hilisema kitsenduse talumise eest (perioodiline hüvitis).
Meie soovitused:
- Kinnistuomanik võiks senise arusaama, et teemaga pole mõtet tegeleda, sest tasud on nagunii tühised, uuesti läbi kaaluda ning uurida võrguettevõtjatelt, kelle kommunikatsioonid tema maal kas seaduse või sundvalduse alusel asuvad, kuidas võrguettevõtjal on kavas hüvitiste maksmise küsimus lahendada. Võrguettevõtja passiivsuse korral tasuks teha omapoolne ettepanek. Kui aga tegemist on kinnistule alles rajatava tehnovõrguga või –rajatisega, siis tasuks läbi rääkida ka kinnistu koormamise ühekordses hüvitises, nagu Justiitsministeerium on oma analüüsides välja toonud.
- Võrguettevõtja, kelle tehnovõrgud ja –rajatised paiknevad paljudel kinnistutel, tuleks välja töötada hüvitiste arvutamise metoodika. Miks mitte teha seda koos teiste sama valdkonna võrguettevõtjatega, sest tegemist on keeruka teemaga, milles eksimisel võivad olla pikaajalise mõjuga ebasoovitavad tagajärjed, nt kohtuvaidlused, rahulolematud kliendid. Riigikohus annab seejuures omalt poolt metoodika tegemiseks vajalikud soovitused: võrguettevõtjal tuleks esmalt luua oma tehnovõrkude ja –rajatiste liigitus, seejärel tuleks tal kaardistada faktilised ja õiguslikud piirangud, mis tulenevad maa sihtotstarbest ning eelneva alusel töötada välja hüvitise suuruse leidmise meetod. Kui kinnistuomanikke, kelle maadel asuvad tehnovõrgud, on vähem, võib võrguettevõtjale alternatiiviks olla ka personaalne kokkulepe iga maaomanikuga.
- Kohalikud omavalitsused peaksid sundvalduse seadmisel Justiitsministeeriumi analüüsi valguses hindama ka kinnistu kitsendamisel kinnistuomanikule sundvõõranditasu määramise õigustatust ning haldusaktis selle suuruse ning tasumise korra välja tooma. Samuti ei saa haldusaktis enam viidata seadusest tulenevatele talumistasu määradele, sest need enam ei kehti.
Avaldatud: GLIMSTEDTi uudiskirjas 2013 jaanuar
