Võlaõigusseaduse § 164 lõike 1 esimese lause kohaselt tähendab nõude loovutamine seda, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele (VÕS § 164 lg 2). See tähendab, et nõuet loovutav isik ja nõude omandaja peavad sõlmima kehtiva loovutamislepingu. Alles siis saab uus võlausaldaja nõude omanikuks ja astuda senise võlausaldaja asemele. Võlgniku nõusolek nõude loovutamiseks ei ole vajalik.
Nõude loovutamine on käsutustehing, mida tuleb eristada kohustustehingust. Kohustustehing, mille täitmiseks loovutamine toimub, võib olla ükskõik milline võlaõiguslik leping, mille esemeks on nõudeõigus ning mille täitmiseks on vajalik selle üleandmine uuele võlausaldaja.
Näiteks võib loovutamislepingu aluseks olevaks kohustustehinguks olla nõude müügileping. See tähendab, et nõude müügilepingu täitmiseks sõlmitakse nõude loovutamise leping, et nõuet saaks käsutada. Praktikas sisaldab nõude loovutamise leping nii nõude müügilepingut kui ka nõude loovutamist. Üldreeglina on nõude loovutamise leping vormivaba.
See lugu on PRO tellijatele.
Logi sisse või vormista tellimus:
- Ligipääs PRO portaalidele (RMP, Äri, DigiPro, Rikas ja E-kaubandus).
- Üle 2000 raamatupidaja tööks vajaliku jooksvalt ajakohastatud tööriista, juhendi ja nõuande (sealhulgas üle 50 abitabeli).
- RMP toimetuse korraldatud koolitustele soodustus vähemalt 25 eurot.
- Ligipääsu Geeniuse seitsme teemaportaali tasulisele sisule.
- Ajakirjade Autoleht, Autoleht Ekstra ja Digi artiklite lugemisõigust veebis.
- Ajakirja Digi paberväljaannet. Selle saamiseks saada palun oma aadress aadressile telli@geenius.ee. Paberajakirja saad tellida ainult Eesti aadressile.
Tellija andmed
Soovid maksta arvega, teha hulgitellimuse või otsid teistsugust tellimust? Kõik tellimisvõimalused leiad siit.
