Laenu võtmine on nagu kosja sobitamine – mõistlik inimene iga esimese ettejuhtuvaga ei lepi. Laenukohustus nõuab vastutustundlikku lähenemist ja kõikide aspektide kaalumist. Seetõttu tulebki läbi mõelda, miks võetakse laenu, milline oleks igakuine optimaalne kulu ning ka kogukulu. Pakkumisi võttes aga kindlasti märkate, et finantsasutused esitavad infot erikujul ja see teeb võrdlemise keeruliseks.
Võrdlemise lihtsustamiseks ja kaalutletud otsuse langetamise abistamiseks on riik kehtestanud laenupakkujatele krediidi kulukuse määra esitamise kohustuse. Teisisõnu, laenutingimused võivad olla esitatud tabeli või tekstiblokina, värvilisena või mustvalgena, krediidi kulukuse määr peab olema alati esindatud.
Mis on krediidi kulukuse määr?
Riigi teataja definitsioon on kokkuvõtlikult järgmine: tarbijakrediidi kulukuse määr on protsentides krediidi netosummast või netohinnast avaldatav tarbijale aastas langev krediidist tulenevate kulude koormus eeldusel, et krediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul.
Lihtsamalt öelduna: krediidi kulukuse määr aitab võrrelda laenupakkumiste kallidust. Kindlasti ei tasu seda segamini ajada intressimääraga.
Krediidi kulukuse määra arvutamise valem on paika pandud riiklikul tasandil, mis tähendab, et pangad arvutavad seda ühe loogika alusel. Määr arvutatakse krediidi andmise päeva seisuga ning sellesse arvestatakse kokku kõik teadaolevad kulud, välja arvatud
- laenulepingu tingimuste rikkumisega seotud viivised, meeldetuletustasud ja muud trahvid;
- krediidiandja kulud võlgnevuse menetlemisel;
- kulud seoses asja ostmise, teenuse kasutamise või muu soorituse saamisega;
- mittetulundusühingu, ühistu või muu sarnase ühingu liikmelisusega seotud kulud, mis ei tulene krediidilepingust;
- raha ülekande- ja erakonto pidamise kulud;
- kindlustuslepingute sõlmimise ja preemiate maksmisega seotud tasud;
- tagatise ning tagatislepingu sõlmimisega seotud kulud;
- kinnisvara, hoonete või kaupade hooldamise, säilitamise või kaitsmisega seotud kulutused.
Tarbijakrediidi kulukuse määra leidmisel rakendatakse baasvõrrandit
X – tarbijakrediidi kulukuse määr;
m – viimase kasutusele võetud krediidi järjekorranumber ehk kasutusse võetud krediidimaksete arv kokku;
k – kasutusele võetud krediidi järjekorranumber, kus 1 ≤k ≤ m. Krediidi järjekorranumber näitab mitmenda kasutusse võetud krediidimaksega on tegu;
Ck – k järjekorranumbriga kasutusele võetud krediidi suurus;
tk – täis- või osaaastates väljendatud ajavahemik esimese kasutusele võetud krediidi kuupäeva ja iga järgmise kasutusse võetud krediidi kuupäeva vahel, kus t1 = 0;
m‘ – viimase tagasimakse või krediidiga seotud kulu järjekorranumber ehk tagasimaksete arv kokku;
l – krediidi tagasimakse või krediidiga seotud kulu järjekorranumber. Krediidiga seotud kulu järjekorranumber näitab mitmenda tagasimaksega on tegu;
Dl – l järjekorranumbriga tagasimakse suurus;
Sl – aastates või aasta osades väljendatud ajavahemik esimese kasutusele võetud krediidi kuupäeva ja iga tagasimakse või kulu maksmise kuupäeva vahel.
Tarbijakrediidi kulukuse määra leidmiseks saab kasutada ka lihtsustatud valemit
S – rahavoogude hetkesaldo;
Ak – k järjekorranumbriga rahavood;
tk – k järjekorranumbriga täis- või osaaastates väljendatud ajavahemik esimese arvestatud neto-rahavoo kuupäeva ja iga järgmise arvestatud neto-rahavoo kuupäeva vahel, kus t1 = 0;
n – viimase neto-rahavoo järjekorranumber;
X – tarbijakrediidi kulukuse määr
Pane tähele!
Krediidi kulukuse määr sobib kõige paremini sarnase perioodi ja laenusummaga pakkumiste võrdlemiseks. Kui laenuperiood on alla aasta, siis ei pruugi krediidi kulukuse määr olla objektiivne. Antud valem pole loodud lühiajaliste tagatiseta kohustuste tarbeks ning seetõttu võib tulem olla reaalsusest oluliselt kõrgem. Kindlasti aga ei tohi krediidikulukuse määr ületada lubatud määra. Vastasel juhul on leping automaatselt tühine. Infot määra ülempiiri kohta saad Eesti Panga kodulehelt.
Teine oluline aspekt on see, et krediidi kulukuse määr on abivahend laenupakkumiste võrdlemisel, kuid mitte selle valikut lõplikult määrav tegur. Otsuse langetamisel pead arvesse võtma ka lepingu teenindamist mõjutavaid üldtingimusi ning hinnakirjas toodud võimalikke lisakulusid. Ühtlasi ka seda, kas laenusumma katab sinu vajadused, kas selle kuumakse ja periood on sulle jõukohased.
Kui pakkumiste keskel läheb pilt ikkagi kirjuks, ära häbene küsida abi pangatöötajalt. Keegi meist ei võta laenu iga päev ja alati on mõistlik konsulteerida spetsialistiga.
Vaata lisaks:
- Võlaõigusseadus (VÕS) §-d 406; 4061; 4062
- Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord
