Teadaolevalt on koroonakriisist tingitud uute autode defitsiit elavdanud märgatavalt kasutatud autode turgu. On ilmne, et kui uue auto ostmisel võib ostja end küllaltki turvaliselt tunda, siis kasutatud auto puhul on riskide hulk oluliselt suurem. Praktikas on hulgaliselt näiteid, kus sõiduki ostu järgselt on ilmnenud puudused, millest müüja ostjat tehingu sõlmimisel ei teavitanud. Seetõttu vajab ikka ja jälle meeldetuletamist, et millised on sellises olukorras ostja õigused ning millal müüja sõidukil esinevate puuduste eest vastutab.
Esmalt tuleks eristada, kas müüjaks on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik või eraisik. Kui müüjaks on ettevõte, kohalduvad tarbijakaitse sätted. Eraisikute vahelise tehingu puhul on tegemist võlaõigusliku suhtega, millele tarbijakaitseseadus ei laiene.
Võlaõigusseadusest tulenevalt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. Asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi või kui asi ei sobi selleks otstarbeks, milleks seda tavaliselt kasutatakse.
Millal müüja vastutab?
Kui müüdud asi ei vasta lepingutingimustele, vastutab müüja selle eest põhimõtteliselt alati, eeldusel, et lepingutingimustele mittevastavus või selle tekkimise põhjus oli olemas juba sõiduki ostjale üleandmise hetkel. Seejuures müüja teadmatus puudusest vabastab ta vastutusest üksnes siis, kui ostja puudusest teadis või pidi sellest teadma.
Mis on varjatud puudus?
Teps mitte iga sõidukil esinevat puudust ei saa pidada varjatud puuduseks. Varjatud puudusega on tegemist siis, kui puudus on äratuntav üksnes asjatundjale tema eriteadmiste rakendamise teel. Ilmsete puudustega on tegemist üksnes juhu, kui need on tuvastatud välise ülevaatuse käigus. Samas ei pea ostja välise ülevaatuse käigus viga n-ö “taga otsima hakkama”.
Kuidas käituda kui sõidukil esineb varjatud puudus?
Kui sõidukil esineb puudus, tuleb esimese asjana müüjat sellest teavitada. Kindlasti on mõistlik teha seda kirjalikult, et fikseerida puudusest teavitamise aeg.
Seejärel tuleks müüjale anda võimalus sõiduki parandamiseks või selle asendamiseks, kui see ei põhjusta müüjale ebamõistlikke kulusid. Alles siis kui müüja ei nõustu sõidukit parandama või asendama, on ostjal õigus sõiduk ise parandada ja nõuda müüjalt nende kulude hüvitamist.
Kui müüja ei nõustu sõidukit parandama või seda võimalusel asendama, on ostjal lisaks kulude hüvitamise nõudele õigus müügilepingust taganeda ning nõuda ostuhinna tagastamist.
Hilisemate vaidluste vältimiseks on alati oluline sõiduk eelnevalt eksperdi poolt üle vaadata. Vähemolulisem ei ole ka korrektse müügilepingu sõlmimine, kus tuleks välja tuua kõik sõidukil esinevad vead. Müügilepingu tingimus, mille kohaselt ei vastuta müüja sõidukil olevate puuduste, eelkõige võimalike varjatud puuduste eest, ei vabasta müüjat vastutusest puuduste eest, millest ta lepingu sõlmimisel teadis või oleks pidanud teadma.
