Mida tuleks töökuulutustele vastates ja töölepingut sõlmides kindlasti silmas pidada?

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Kiired muutused ühiskonnas ja inimestes endas on muutnud vähetõenäoliseks eluaegse töötamise ühes organisatsioonis. Kui töötaja on endale selgeks teinud oma vajadused, eesmärgid ja võimed, on esimesed sammud oma karjääri planeerimisel ja kujundamisel astutud.

Järgmisena tuleb otsustada, kas leida uus tööandja ja asuda tööle samal erialal või valida hoopis uus amet. Enamasti hakatakse otsima senist erialast tööd, vähem otsustatakse vahetada üheaegselt nii eriala/tegevusvaldkonda kui tööandjat.

Organisatsioonid, kes soovivad leida nõutava kvalifikatsiooni ja omadustega töötajaid, kutsuvad tööle soovijaid kandideerima nendele töökohtadele kas ajalehekuulutuse
vahendusel, personaliotsingufirmade ja/või töötukassa abi kasutades või avaldatakse vastav teave firma koduleheküljel. Õigesti ja ausalt koostatud värbamiskuulutus
on vajalik nii töö otsijale kui ka selle avaldajale. Tööandja püüab leida endale kandideerijate seast kõige sobivamat töötajat. Inimene soovib leida töökohta, mis võimaldaks tal oma oskusi kõige paremini rakendada, nii et töö eest makstav tasu vastaks tema soovidele, et tulevane töökoht võimaldaks end erialaselt täiendada ja teha ka karjääri.

Kuna on sagenenud juhtumid, kus ajalehe- või internetikuulutuses pakutakse hea tasu eest huvitavat tööd, mida ei pruugi vaatamata kõigi esitatud tingimuste täitmisele ikkagi saada, siis siinkohal mõned näpunäited, millele võiks tähelepanu pöörata, enne kui kuulutusele vastata ja töölepingu sõlmimist kaaluda.

See, millist infot värbamiskuulutus edastab, määrab kogu edaspidise. Tähelepanu tuleks pöörata kuulutuse kujundusele – selles võiks olla

  • firma logo;
  • kuulutus peaks kindlasti sisaldama infot selle kohta, mida pakutakse ja milliseid on nõuded ametikohale;
  • vaadata tuleks, kas ära on toodud kandideerimise tähtaeg ning loetletud nõutavaid dokumente;
  • vähem olulised pole ka tööpakkuja kontaktandmed.

Kuulutus peaks sisaldama rohkemat kui ainult mobiiltelefoninumber ja/või e-posti aadress. Igal äriregistris registreeritud ettevõttel tuleb määratleda oma juriidiline aadress. Pole mingit tõsiselt võetavat põhjust, miks seda ei võiks avaldada värbamiskuulutuses või kodulehel.

Valvsaks peaks tegema, kui kuulutuse peale helistades palub tulevane tööandja saata SMS-i teel oma isiku- ja kontaktandmed, mis võimaldaks vormistada töölepingut ja see omakorda lubatakse postitada Teie kodusel aadressil. Kui mõne aja pärast laekubki postkasti tööleping, siis palutakse enne lepingu sõlmimist kanda raha kellegi
pangakontole (lepingutasu, sõidukulu, vahendustasu) ning tehakse ettepanek sõlmida tööleping mõnes avalikus kohas (kohvik, avalik internetipunkt).

Esmalt tasuks taolistel juhtudel kontrollida andmeid tööandja kohta. Seda on võimalik teha kasutades e-äriregistri andmebaasi, tehes päringu ettevõtte B-kaardi andmete kohta ja sisestades vastavasse lahtrisse tulevase tööandja nime. On esinenud juhtumeid, kus ettevõttena on märgitud tööandja, keda reaalselt ei eksisteerigi. Ka tasuks võrrelda äriregistris ja kuulutuses olevaid kontaktandmeid, et veenduda nende samasuses.

Töölepingu sõlmimine/vormistamine ei ole tasuline teenus, mille eest peaks tasuma tulevane töötaja. Kui tööandja soovib töölepingu sõlmimisel kasutada spetsialisti abi, siis toimub selle teenuse eest tasumine nendevahelise lepingu alusel tööandja poolt. Samuti ei pea tulevane töötaja kinni maksma tööandja esindaja kulutusi sõidule või mõnele muule kirjas toodud teenuse osutamisele või kasutamisele. Seepärast ei tohiks toodud pangakontole mitte mingil juhul soovitud rahasummat kanda.

Tasuv töö nii kodu- kui välismaal.
Helista 123123123.
Kuulutus ei aegu.

Tõsiseltvõetav töökuulutus ei tohiks kunagi nii välja näha
– ära toodud peaks olema vähemalt infot selle kohta, mida pakutakse, milliseid on nõuded ametikohale ning firma korrektsed kontaktandmed
.

Tasuks kontrollida ka, kas koht, mida pakutakse välja töölepingu allkirjastamiseks väljaspool tööandja juriidilist aadressi, on üldse olemas. Julgelt võiks küsida, millega põhjendab tulevane tööandja vajadust lepingu allkirjastamiseks just selles kohas. Kui põhjendus ei ole veenev, tuleks sellega mitte nõustuda, sest välja on pakutud olematuid kohvikuid, aga ka näiteks Rahvusraamatukogu saali nr 3, mida tegelikult polegi olemas.

Kuna personali valiku käigus prognoositakse kandideerija tööalast sobivust töökohale, siis koosneb valiku tegemine tavapäraselt rohkematest etappidest kui telefonikõne tulevasele tööandjale ja oma tööle saamise soovi avaldamine. Üldjuhul soovitakse CV esitamist, võimalik on selle lisada soovituskiri. Esmane valik kandidaatide seast tehaksegi tööle soovijate esitatud dokumentide alusel. Seejärel määratakse vestluste toimumise aeg ja saadetakse kutsed töölevõtu vestluse läbiviimiseks. Kui lõplik valik on tehtud teavitatakse kõiki kandideerijaid tulemustest ja alles siis jõutakse töölepingu sõlmimiseni.

01.07.2009. aastal jõustunud töölepingu seadus (edaspidi TLS) pöörab oluliselt suuremat tähelepanu lepingu eelsetele läbirääkimistele ja annab töötajale suurema võimaluse kaasa rääkida kokku lepitavates töölepingu tingimustes. Kui endal vajalikke oskusi napib, siis lubab seadus kasutada esindaja abi. Pooled peavad läbirääkimiste käigus leppima kokku millised tingimused vormistatakse töölepingus ja mida saab edaspidi muuta vaid kokkuleppe teel ning millised tingimused võivad jääda tööandja kirjalikku dokumenti, mida võib tööandja ühepoolselt muuta, teavitades sellest töötajat 1 kuu ette. Kui eeldada, et postkasti laekunud tööleping on tööandja nägemus kokku lepitavatest tingimustest, tasuks neid hoolega uurida ja endale selgeks teha, kas pakutav vastab TLS-is sätestatule. TLS on kättesaadav aadressilt ww.riigiteataja.ee või siit.

Abiks on kindlasti ka sotsiaalministeeriumi kodulehel olev Töölepingu seaduse käsiraamat.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata

  • töölepingu vormistamise nõuetele TLS §-des 1-6;
  • aga ka TLS §-dele 9-10; 20; 29-33; 43; 47; 55, 57; 97, mis aitavad mõista TLS § 5 sätestatud kokkulepete sisu.

Kui töölepingu seaduse lugemisest jääb väheseks ja endal vajalikud oskused puuduvad, saab abi tööinspektsiooni tööinspektor-juristidelt, kes selgitavad vajadusel Teile töölepingus sõlmitavaid kokkuleppeid ja nende sisu.Tööinspektsiooni kõikide piirkondlike tööinspektor-juristide vastuvõtuaegadega on võimalik tutvuda tööinspektsiooni kodulehel.

Eeltoodu vähendab võimalust pettuda uue töökoha otsinguis ning mitte kanda põhjendamatuid kulutusi.

Avaldatud: Tööinspektsiooni Infokirjas

Allikas:  Tööinspektsioon

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll