Ajal, mil pangahoiuste intressid on pea olematud, otsitakse aina rohkem alternatiivseid võimalusi oma raha tulusamaks hoiustamiseks.
Mis on vahet, kas hoiustad raha pangas või hoiu-laenuühistus?
Nii pangad kui ka hoiu-laenuühistud pakuvad eraklientidele erinevaid hoiuseid, mille valik sõltub inimese eesmärgist. Kui tahad iga kuu teatud summa kõrvale panna, et mõne suurema ostu jaoks koguda, siis selleks sobivad säästuhoius, kasvuhoius või kogumishoius – täpne nimi, intressi suurus ja muud tingimused sõltuvad konkreetsest pangast või hoiu-laenuühistust. Juba kogunenud säästude hoidmiseks kindla perioodi jooksul, näiteks paarist kuust mitme aastani, saab kasutada tähtajalist hoiust.
Hoiu-laenuühistu pakub pangast kõrgemat intressi ja suuremat riski
Hoiuse avamine
Pangas hoiustamiseks peab sul olema arvelduskonto, mille avamine on reeglina tasuta. Hoiustama ei pea niisiis samas pangas, kus sa igapäevaselt arveldad, vaid võid hoiuse avada ka mõnes teises pangas.
Hoiu-laenuühistus hoiustamiseks pead astuma selle liikmeks ning tasuma sisseastumismaksu ning osamaksu. Nende suurus sõltub konkreetse hoiu-laenuühistu tingimustest.
Intress
Pangahoiuste intressid on tavaliselt madalamad kui hoiu-laenuühistutes. Näiteks pankade hoiuste võrdlustabelist selgub, et aastaks 1000 eurot tähtajalisele hoiusele pannes on aastaintress sõltuvalt pangast 0,01-1,25%. Vaata võrdlustabelit siit.
Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu kodulehel viidatud hoiu-laenuühistutes on aastase hoiuse intress kuni 6%. Vaata hoiu-laenuühistute kontakte siit.
Tulumaks
Pangahoiuse intressilt teenitud tulult ei pea maksma tulumaksu.
Hoiu-laenuühistus hoiustades tuleb intressitulult maksta tulumaksu, mille peab kinni hoiu-laenuühistu.
Hoiuste tagatus
Pangas on eraisikutest hoiustajate raha panga pankroti korral tagatud Tagatisfondi hoiuste tagamise skeemiga kuni 100 000 euro ulatuses ühe hoiustaja kohta ühes pangas.
Hoiu-laenuühistutes olevatele hoiustele Tagatisfondi hoiuste tagamise skeem ei laiene.
Mille poolest pank ja hoiu-laenuühistu veel erinevad?
Pank on krediidiasutus, mille peamine tegevus on avalikkuselt hoiuseid vastu võtta ja oma arvel laene anda. Krediidiasutuse asutamiseks kehtivad ranged nõuded ning tegutsemiseks tuleb saada Finantsinspektsioonilt tegevusluba. Eraisikute pangas olev raha – nii arvelduskontodel kui hoiustel – on panga pankroti korral riigi poolt tagatud. Vaata lähemalt Tagatisfondi kodulehelt.
Hoiu-laenuühistu on ühistuline finantseerimisasutus, mille peamine tegevus on oma liikmetele hoiuseid ja laene pakkuda. Üks erinevusi pangaga on selles, et kui pank võtab hoiuseid vastu eelnevalt kindlaksmääramata isikute ringilt, siis hoiu-laenuühistu teenustest enamust saavad tarbida ainult liikmed ja kindlaks määratud on ka see, kes liikmeskonna võivad moodustada.
Näiteks võib luua hoiu-laenuühistu territoriaalsel põhimõttel, kus tegevuspiirkonnaks on ühe või mitme kohaliku omavalitsuse territoorium. Samuti saab hoiu-laenuühistu moodustada kutsealasel põhimõttel – näiteks metsaomanike hoiu-laenuühistu. Tegevusluba hoiu-laenuühistu asutamiseks vaja ei ole, samuti puudub riiklik tagatisskeem hoiustajatele raha tagasi maksmiseks hoiu-laenuühistu pankroti korral.
Kui hoiu-laenuühistu pakub ka makseteenuseid, siis selleks on tal vajalik eraldi tegevusluba, mille väljastab Finantsinspektsioon. Makseteenuseid võivad hoiu-laenuühistud pakkuda ka ühistu liikmeks mitteolevatele isikutele. Millised hoiu-laenuühistud omavad makseasutuse tegevusluba, saab kontrollida Finantsinspektsiooni kodulehelt.
Hoiu-laenuühistute tegevust reguleerib ennekõike hoiu-laenuühistu seadus. Teavet hoiu-laenuühistute tegevuse kohta leiab Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu kodulehelt.
