Tänapäeva tarbimisühiskonnas on tavapärane olukord, kus kaupa ei tarbita lõpuni vaid müüakse edasi n-ö järelturule ning soetatakse endale seejärel uus toode. Kasutatud asja ostes ei saa aga kunagi kindel olla, kui kaua see vastu peab või enda eesmärki täidab.

Sellest johtuvalt on seaduses ette nähtud vastav regulatsioon, kuidas käituda juhul, kui soetatud toode ei vasta ostja ootustele ega täida eeldatavat eesmärki. Artiklis selgitatakse, mida peab inimene teadma varjatud puudustest ning kuidas nende ilmnedes õigesti käituda.

Lepinguõigus sätestab, et müügilepingus kokkulepitud asi peab vastama lepingutingimustele (VÕS § 217 lg 1) ja müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest (VÕS § 218 lg 1). Võlaõigusseaduse § 101 sätestab tegevuste järjekorra, kuidas varjatud vea ilmnedes toimida.

Kui müüja on kohustust rikkunud ja müünud müügilepingule mittevastava kauba või eseme, on ostjal õigus nõuda muu hulgas kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles. Samuti on ostjal müügilepingu rikkumise korral õigus nõuda hinna alandamist.

Kui soetatud kaubal on ilmnenud varjatud puudus, tuleb ostjal ühendust võtta müüjaga ning teavitada teda asjaoludest. Sageli kirjutatakse müügilepingusse sisse klausel, et lepingupooltel puuduvad toote kohta pretensioonid, kuid see ei oma õiguslikku tähendust varjatud puudusega eseme üleandmise juures.

Soetatud toote saab varjatud puuduste ilmnemisel müüjale tagastada pärast lepingust taganemist ning müüja peab ostjale tagastama tasutud ostusumma.

Millistele kaupadele laieneb varjatud puuduste eest kaitsev seadusandlus?

Varjatud puudustega seotud regulatsioon kehtib enamuse kaupade puhul, olgu selleks siis elektroonika, sõiduauto või kinnisvara. Varjatud puudustest tuleb teada anda mõistliku aja jooksul alates puuduste avastamisest ning eksperthinnangu saamisest. Mõningatel juhtudel võib varjatud puudus ilmneda ka näiteks aasta või paari jooksul.

Eesti Õigusbüroo jurist Raivo Kiisa sõnul on väga oluline korrektne ostu-müügi leping, kus on kirjas ka eseme tuvastatud puudused. “Loomulikult on hea öelda, et vaadake kaup enne ostutehingu sooritamist kriitilise pilguga üle ja veenduge selle eesmärgipärases toimimises, kuid ega tavainimene ei ole ekspert ning näiteks auto mootori sisse keegi ei näe, isegi ekspert mitte. Seetõttu ongi seadusandja andnud teatud tingimustel ja eeldustel võimaluse varjatud puuduste korral tehing n-ö tagasi pöörata. Vallasvara müügitehingu puhul soovitan kindlasti pöörata tähelepanu lepingutingimustele ja kokkulepetele lepingus. Lisaks soovitan soojalt tehinguks ettevalmistatud leping lasta üle vaadata ka juristil, kuna leping on alus hilisemate pretensioonide esitamiseks,” sõnas Kiisk.

Kiisk lisab, et inimesed ei oska sageli eristada mõisteid garantii ja pretensioon. “Garantii antakse tavaliselt uuele kaubale või esemele, näiteks müügisalongist ostetud uuele autole. Pretensiooni aga kasutatakse just kõnealuse varjatud puuduse puhul ning tegemist on
olukorraga, kus müüja varjas eseme üleandmise hetkel mõnda esemega seotud puudust tehingu toimumise ning kasu saamise nimel. Nagu juba eelpool mainitud, siis kõige olulisem on korrektne leping, ostu hetkel tutvuge põhjalikult lepingusse kirjapanduga ning kontrollige kindlasti reaalse müüja vastavust lepingus toodud isikuga.

Eesti Õigusbüroo poole pöördus ostja, kes oli ostnud Tallinnast sõiduki ning Tartusse koju sõites lakkas auto mootor töötamast. Kuna ostu-müügi leping ei olnud sõlmitud omanikuga ning lepingus puudusid ka õiged kontaktandmed, ei saadud enam müüjaga ühendust. Lisaks avastas ostja mõned päevad hiljem, et omanik on sõiduki registrist kustutanud
ning uuel omanikul ei olnud enam võimalik sõidukit kasutada. Kuna sõlmitud leping oli puudulikult koostatud ja omaniku andmed ei vastanud tegelikkusele, ei saanud inimest ka jurist abistada ning sõiduk muutus registrist eemaldamise järel kasutuks rauaks.

Mis aja jooksul saab varjatud puudusega tehingut tagasi pöörata?

Lepinguõigus sätestab selleks mõistliku aja, konkreetsemalt öeldud ei ole. Seega peab nõudja tõendama varjatud puuduse ilmnemise ja tegelema sellega esimesel võimalusel, et kaup ei saaks lisakahjustusi edasise kasutamise tõttu.

Kuidas käituda, kui soetatud kaubal ilmnevad mõistliku aja jooksul kasutamist piiravad puudused?

Kõigepealt võtke ühendust müüjaga. Hilisemate vaidluste vältimiseks on oluline, et suudate tõendada kontakti ja infovahetust müüjaga, mistõttu on mõistlik ühendust võtta taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks e-posti või sõnumi teel, samuti võib suhelda sotsiaalmeedia kaudu.

Pöörduge oma ala spetsialisti poole, kes on pädev andma eksperthinnangu tekkinud olukorrale ning kirjeldama puuduseid. Hilisemate vaidluste vältimiseks vormistage puudus eksperthinnanguna.

Millele pöörata tähelepanu sõidukit ostes?

Kõige olulisem on korrektne müügileping, kus on välja toodud ka eseme vead. Sõiduki puhul näiteks mõra klaasis, mõni näidik ei tööta jne.

Pöörduge eseme tehingueelseks ülevaatamiseks spetsialisti poole. Müügieelset lepingutingimustele vastavuse kontrolli teostavad näiteks ülevaatuspunktid, margiesindused ning erinevad remondi ja hooldustöökojad.

Kasutage internetis sõiduki ajalooga tutvumiseks loodud võimalusi. Oluline on iga infokild, näiteks ülevaatuste korrapärasus, läbisõit, liikluskahjud ja kõik muud nüansid, mis võivad mõjutada eseme tehnilist seisukorda ja olla vihjeks mõnele võimalikule varjatud puudusele.

Internetti tasub kasutada ka müüja tasuta uurimiseks, kuna tänapäeval kirjutatakse sageli ebameeldivatest kogemustest ning tuuakse välja ka müüja või vahendaja nimi.