SEB uuringu põhjal koostatud Balti pensionivalmiduse indeks (Retirement Readiness Index) tõi välja olulisi probleemkohti Balti riikide elanike pensioniks valmistumisel. Uuringu tulemuste kohaselt on Eesti elanikud oma Balti naabritest pensioniks rohkem valmis, kuid sellele vaatamata on murekohaks suure osa elanike vähene kindlustatus pensionieas ja vaesusriski sattumise oht.

Pensionivalmiduse indeksi uuring valmis SEB tellimusel koostöös turu-uuringute firmaga TNS ja Riias asuva Stockholmi Majanduskooli jätkusuutliku äritegevuse keskusega. Uuring koosnes neljast põhielemendist: pensionialane teadlikkus, usaldus pensionisüsteemi vastu, inimeste tegelik käitumine ja kindlustunne tulevase pensioni suhtes. Uuringus osales 2400 eraisikut, kellest 1800 aktiivselt tööl käivat inimest vanuses 30-55 aastat ja 600 vanaduspensionäri vanuses 62-65 aastat.

Eesti pensionivalmiduse indeks (skaalal 0 kuni 100) ulatus 36ni, Leedus ja Lätis oli see vastavalt 33 ja 29. Vaatamata Eesti parimale tulemusele ilmnes, et pea 50 protsenti Eesti elanikest võivad langeda pensionieas allapoole vaesusepiiri ehk saada pensioni alla 60 protsendi riigi keskmisest palgast. Palgastatistika kohaselt elas 2013. aastal suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 358 eurot ja absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 205.

SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst märkis uuringut kommenteerides, et prognoosid näitavad, et riiklik pension ja II pensionisammas tagavad eraisikutele 40 protsenti pensionieelsest sissetulekust. Täiendav ehk III pensionisammas, mis tõstaks pensioni asendusmäära 65 protsendile pensionieelsest sissetulekust ja tagaks kodanikele väärilisema pensioni, on jäetud igaühe enda vastutada. Samas tõdes ta, et inimesed küll tunnevad vajadust oma pensioniiga kindlustada, kuid erinevatel põhjustel lükatakse sellega seotud konkreetsed otsused edasi.

Iga teine pensionär saab loota ainuüksi riiklikule pensionile

Suurema tõenäosusega satuvad pensionieas keerulisse majanduslikku olukorda madalama hariduse ja sissetulekuga inimesed, kellel on reeglina pensionini vähem aega, see tähendab, nende pensioniks kogumise horisont on lühem.

Kõrgema haridustaseme ja tööalase kogemuse kasvuga suureneb tõenäosus elada pensionieas majanduslikult kindlamalt.

Vaesuseohtu langemise põhjustajaks on ka eestlaste vähene teadlikkus tulevase pensioni suurusest ja liigne lootus lisatulu saamisele, mis uuringu järgi realiseerub harva. Nii loodavad näiteks Eesti elanikud saada pensionieas lisatulu töö jätkamisest, oma ärist, kinnisvara ja muu vara müügist. Tegelikkuses peab aga iga teine Eesti pensionär toime tulema ainult riikliku pensioniga.

Peamised uuringu järeldused

• 50% eestlastest langeb pensionieas vaesuse riskigruppi.
  Suurema tõenäosusega satuvad pensionieas keerulisse majanduslikku olukorda praegu madala  sissetulekuga inimesed. Haridustaseme ja töökogemuse kasvuga suureneb ka tõenäosus elada pensionieas majanduslikult kindlamalt.
   
• Ainult 10% eestlastest säästab teadlikult pensioniks. 27% kogub pensioniks vähesel määral.
  Vaid 1,8 inimest kümnest on võimelised tegelema pikaajalise finantsplaneerimisega.
   
• Vähene pensioniteadlikkus on üks põhjusi, miks eestlaste ootused pensioniea sissetulekute suhtes erinevad oluliselt tegelikkusest.
  Uuringus osalejad leidsid, et I ja II pensionisammas tagab neile 51% pensionieelsest sissetulekust. Pension, mida soovitakse pensionieas saada, jääb aga 91% juurde pensionieelsest sissetulekust. Prognoositavalt annab I ja II sammas pensioniks kokku umbes 40% pensionieelsest sissetulekust.
   
• Üle poole tulevastest pensionäridest tunneb end pensioniea sissetulekute suhtes ebakindlast.
  Kaks kolmandikku uuringus osalenutest usub, et nad elavad pensionieas halvemini kui praegused pensionärid.
   
• Alla 30% uuringus osalenutest usub Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkusse. 29% usub, et riik tagab pensionieas piisava sissetuleku.
   
• 90% tulevastest pensionäridest eeldab, et nad tagavad endale piisava pensioni mitmesuguste alternatiivide kaudu.
  Pensioni suurendamise alternatiividena nähakse
  • 81% vastanutest jätkab töötamist pensioniea saabumisel,
  • 47% loodab pensionilisa saada eraettevõtluse kaudu,
  • 44% loodab oma perekonnale,
  • 38% soovib kasutada pensionilisana sääste,
  • 38% loodab saada tulu eluaseme müügist/rendist.
     
  • 53% ei ole pensioniea sissetuleku suurendamiseks alternatiivide kaudu midagi teinud.
     
• 80% uuringus osalenutest plaanib jätkata töötamist ka pensionieas.
  Uuring näitas, et vaid 39% inimestest jätkas töötamist pärast ametlikku vanaduspensioniiga ja nad plaanivad töötada veel 5-7 aastat.
   
• Kolmandik pensionäridest ei saa täiendab sissetulekut, elatudes ainult riiklikust pensionist.
  Kaheksal protsendil pensionäridest tuleb lisasissetulek eraettevõtlusest, 7%-l säästudest ja vaid 4% pensionäridest toetavad majanduslikult lapsed.
   
• Kaks kolmandikku pensionäridest tunnistas, et elatusraha vähenemine võrreldes pensionieelse sissetulekuga on olnud neile majanduslikult raske.
  Kolmandik uuringus osalenud pensionäridest kahetses, et ei valmistunud rahaliselt pensionieaks ajal, mil see oli võimalik.

Pensionivalmiduse indeksit on kavas edaspidi koostada igal aastal, eesmärgiga jälgida arenguid Balti riikide pensionisüsteemides, selgitada välja tegelik olukord ja nõustada oma kliente muuhulgas värske uuringuteabe alusel.