Riigikaitseliste sundkoormiste seadus näeb ette võimalused sõjaolukorra või -ohu korral eraomandi koormamiseks või võõrandamiseks riigikaitselistes huvides. Sundkoormised jagunevad sundvõõrandamiseks, sundkasutuseks ja sundvalduseks ning veokohustuseks.

Sundkoormisi rahu ajal ei rakendata

Sundkoormised määratakse rahuajal riigikaitseliste sundkoormiste koondkava alusel, kuid need kuuluvad täitmisele üksnes kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, sõjaseisukorra või demobilisatsiooni ajal ja siis, kui kõik teised vahendid on ammendunud.

Seega hakatakse seatud sundkoormisi kasutama alles siis kui riigikaitseks vajaminevat on esmalt tagatud ettevõtetega sõlmitud lepingutega ja kasutajate vahel olemasolev riigivara ümber jagatud.

Sundvõõrandamise korral võetakse vara omanikult riigi omandisse riigikaitselisteks vajadusteks. Sellise vara hulka kuuluvad näiteks kütte- ja määrdeained, toiduained, ravimid ja ravivahendid, jm äratarvitatav vallasvara.

Sundkasutus on vara ajutine kasutamine riigikaitseliseks vajaduseks. Sundkasutusele võib võtta maatükke, (õhu)sõidukeid, ujuvvahendeid, ettevõtteid (nt haiglaid, sadamaid, kütuseterminaale, remonditöökodasid, jne), masinaid ja seadmeid, ehitisi ja rajatisi, elektri-, side-, gaasi- ja muid liine, relvi, optika- ja mõõte- ning arstiriistu. jm vallasvara.

Veokohustus on sõiduki, ujuvvahendi või õhusõiduki omaniku või valdaja kohustus teostada riigikaitselisteks vajadusteks vedusid koos juhi või meeskonnaga.

Rahu ajal otsustavad sundvõõrandamist ja sundkasutusele võtmist Kaitseressursside Amet ja ministeeriumid. Sõjaajal otsustavad sundvõõrandamist kaitseväe juhataja ja kaitseväe struktuuriüksuste ülemad. Üldjuhul ei rakendata sundkoormisi elutähtsaid teenuseid osutavatele ettevõtete varale.

Sundkasutust võivad kaitseväe juhataja või kaitseväe struktuuriüksuse ülemad otsustada nii sõjaajal kui ka kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal.

Veokohustust võivad kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal otsustada ministeeriumid, Kaitseressursside Amet ja Kaitsevägi.

Ettevõtte sundkasutus ja sellele riigikaitseliste ülesannete määramine

Sundkasutus tähendab ettevõtte omanikule või valdajale kohustuslike riigikaitseliste ülesannete andmist või ettevõtte ajutist riigi valdusesse võtmist. Nii rahu- kui ka sõjaajal peavad ettevõtete omanikud riigi esindajatele võimaldama tootmisvõimaluste ja tooraine ning materjalide tagavaradega tutvumist, kui see on vajalik.

Sundkasutusele võetud ettevõtte omanik või valdaja peab sõjaseisukorra väljakuulutamisel asuma viivitamatult riigikaitselisi ülesandeid täitma. Kui ettevõtte omanik või valdaja ei täida või keeldub sõjaseisukorra ajal riigikaitseliste ülesannete täitmisest võib riik ettevõtte ajutiselt oma valdusesse võtta.

Kas ja kuidas hüvitatakse sundkoormistega varale tekitatud kahju?

Varale saab sundkoormise tõttu kahju tekkida vaid siis, kui koormine on täitmisele pööratud. Rahu ajal riigikaitselisi koormisi mitte mingil moel ei rakendata.

Varale tekitatud kahju hüvitatakse riigivastutuse seaduse alusel ehk vara omanik võib nõuda õiguspärase, kuid tema põhiõigusi või –vabadusi erakordselt piirava haldustoiminguga tekitatud varalise kahju hüvitamist õiglases ulatuses.

Sundkoormisega tekitatud kahjuna ei käsitleta aga vara hävimist, riknemist või vara väärtuse vähenemist, kui see toimub sõjategevuse tõttu.

Kui sundkoormised ei ole põhjendatud, saab need vaidlustada

Sundkoormiste üle peetakse arvestust tsiviiltoetuse registris, kuid see on ette nähtud ametialaseks kasutamiseks ja seda peab Kaitseressursside Amet.

Rahu ajal määratakse sundkoormised haldusmenetluse seadust järgides. Vara omanikku või valdajat teavitatakse haldusmenetluse alustamisest ning kui sundkoormis otsustatakse määrata, siis lõpeb menetlus haldusotsusega, mis tehakse isikule kirjalikult teatavaks.

Nendes dokumentides on märgitud, kelle ja mis vara koormamisele kuulub. Menetluse käigus selgitatakse välja, kas vara tõepoolest vastab kaitseväe vajadustele ning 15 päeva jooksul on vara omanikul/valdajal õigus esitada oma arvamusi ja/või vastuväiteid. Juhul kui omaniku hinnangul vara riigikaitselise eesmärgi täitmiseks tõesti (enam) ei sobi, näiteks see on omaniku poolt ümber ehitatud, soovitame kindlasti sellest Kaitseressurside Ametile kirjalikult ja tähtaegselt teada anda. Sundkoormise määramise otsust aga võib 30 päeva jooksul vaidlustada, kui pöörduda sundkoormise määranud asutuse poole ning vaide rahuldamata jätmise korral on isikul õigus pöörduda ka halduskohtu poole.