Riigikohus on hiljuti selgitanud üürniku üüritud ruumi tagastamisega seonduvat. Kohus asus seisukohale, et üürnik on täitnud oma kohustuse üürieseme tagasiandmiseks alates eseme tegelikust tagastamisest sõltumata sellest, kas selle kohta koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt. Kui üürnik ei tagasta asja pärast lepingu lõppemist õigeaegselt, võib üürileandja nõuda viivitatud aja eest kahjuhüvitisena üürilepingus kokkulepitud üüri.

Kohus selgitas, et kui üürileandja leiab, et üüritud ruum on kahjustatud üle tavalisest kasutamisest tingitud kulumise määra, tuleb kahju tekitamise kohta tõendid esitada üürileandjal. Seaduse kohaselt peab üürileandja üüritud asja tagastamisel kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Üürniku mitteteavitamisel kaotab üürileandja puudustest tulenevad õigused, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada.

Seega tuleb  üürileandjal pöörata üüritud eseme üürnikult vastu võtmisel kohe tähelepanu ruumi puuduste tuvastamisele, fikseerimisele ja üürniku teavitamisele, kuivõrd hiljem avastatud puudustele lahendi valguses enam tugineda ei saa.