Töötuna arvele võtmine

Registreeritud töötu on inimene, kes ei tööta, on töötukassas arvele võetud  ja otsib tööd.

Töötuna arvelevõtmiseks tuleb esitada avaldus e-töötukassas või pöörduda isiklikult sobivasse töötukassa osakonda konsultandi vastuvõtule kaasas kehtiv isikut tõendav dokument.

Isikul on õigus esitada töötuna arvelevõtmise avaldus ka siis, kui töösuhte lõpetamisega seotud asjaolud on vaidlustamisel või menetlemisel töövaidluskomisjonis või kohtus.

Töötuna saab end arvele võtta alates 16-aastasena (põhiharidus omandatud). Kui põhiharidus on veel omandamata, siis peab ootama 17-aastaseks saamist (lõppeb koolikohustus).

Alaealisena, on töötuna arvele võtmiseks ning tööotsinguid toetavate teenuste vahendamiseks vaja eestkostja või vanema/seadusliku esindaja nõusolekut.

Tööamps ehk ajutine töötamine arveloleku ajal

Ajutine töötamine töötuna arveloleku ajal ehk tööamps on töötuna arveloleku ajaga kattuv töötamine. Ajutiselt saab töötada lepingu alusel kuni kaheksa päeva ja kuus saab tööd teha ühes kuus kaheksa päeva. Tööd saab teha nii töölepingu, võlaõigusliku lepingu kui ka avaliku teenistuse lepingu alusel. Tasu tehtud töö eest kokku võib olla 261.60 eurot ehk 40% töötasu alammäärast. Tööampse võib teha kokku kuni 12 kalendrikuul 24 kuu jooksul.

Tööotsija

Tööotsija on inimene, kes on Eesti Töötukassas tööotsijana arvele võetud ning otsib tööd ja pöördub vähemalt kord 90 päeva jooksul töövahendusteenuse saamiseks Eesti Töötukassa poole.

Üldjuhul eeldatakse, et isik viibib töö otsimise ajal Eestis. Kui on soov minna tööd otsima välisriiki, peab selle eelnevalt töötukassaga kokku leppima.

Koondamisteatega tööotsija

Koondamisteatega tööotsija on tööotsija, kes on saanud teate töö- või teenistussuhte lõpetamise kohta koondamise tõttu ja kes on Eesti Töötukassas tööotsijana arvele võetud.

Individuaalne tööotsimiskava

Individuaalse tööotsimiskava koostamise eesmärk on isikule töö leidmiseks, tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks vajalike tegevuste kavandamine.

Töötuskindlustushüvitis

Töötuskindlustushüvitist maksame inimesele, kellel on täidetud töötuskindlustusstaaži nõue ja kes ei ole töölt lahkunud enda algatusel, kokkuleppel tööandjaga või enda süülise käitumise tõttu.
Loe lähemalt…

Töötuskindlustushüvitise avalduse saab esitada e-töötukassa kaudu, endale sobivas töötukassa esinduses või telefoni teel (15501/669 6513).

Töötutoetust makstakse inimesele, kes on registreeritud töötu ning ühe kuu sissetulek on väiksem töötutoetuse 31-kordsest päevamäärast (292,02 eurot). Töötutoetust ei maksta tööampsu tegemise ajal.

Töötutoetuse päevamäär 2022. aastal on 9,42 eurot ning 31-kordne päevamäär 292,02 eurot.
Loe lähemalt…

Keda ei võeta töötuna arvele?

Tööturuteenuste ja -toetuste seadus sätestab terve rea juhtumeid, mille korral inimest töötuna arvele võtta ei saa.

Inimest ei võeta töötuna arvele, kui ta
  • on noorem, kui 13-aastane;
  • asub tööle töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või osutab teenust või müüb kaupa ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses või on avalikus teenistuses, välja arvatud juhtudel kui tegemist on ajutise töötamisega;
  • asub ametisse Riigikogu liikmena, Euroopa Parlamendi liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, kohtunikuna, õiguskantslerina, riigikontrolörina, riikliku lepitajana, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgalise esimehena või palgalise aseesimehena, valla- või linnavalitsuse palgalise liikmena, sealhulgas vallavanema või linnapeana, osavalla- või linnaosavanemana;
  • asub pidama sõltumatu isikuna avalik-õiguslikku ametit;
  • asub äriühingu juhatuse liikmeks, prokuristiks, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanikuks, välismaa äriühingu filiaali juhatajaks või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juhiks ning ei vasta töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele või hakkab saama selle eest tasu;
  • keda ei ole eespool nimetatud ja kes asub juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks tulumaksuseaduse § 9 kohaselt (nt sihtasutuse, mittetulundusühingu või -ühistu juhatuse liige, äriühingu nõukogu liige või likvideerija), hakkab saama selle eest tasu;
  • registreerib end füüsilisest isikust ettevõtjana;
  • kantakse maksukohuslaste registrisse füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasana;
  • saab töötukassalt ettevõtluse alustamise toetust;
  • asub õppima statsionaarses õppes;
  • asub õppima statsionaarses kutseõppes või täiskoormusega õppes (välja arvatud juhul, kui on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud);
  • asub aja-, asendus- või reservteenistusse.
  • hakkab saama abikaasatasu välisteenistuse või avaliku teenistuse seaduse alusel.
    vähemalt kord 30 päeva jooksul ei pöördu kokkulepitud viisil Eesti Töötukassasse vastuvõtule, välja arvatud juhul, kui ta ei saanud ühendust võtta mõjuval põhjusel;
  • ei tule kolmandat korda mõjuva põhjuseta kokkulepitud ajal ja viisil töötukassasse vastuvõtule;
  • keeldub kolmandat korda mõjuva põhjuseta tegevuskavas kokkulepitud tegevuse täitmisest või sobivast tööst;
  • pole valmis kohe tööle asuma.
  • jõuab vanaduspensioniikka;
  • hakkab saama ennetähtaegset vanaduspensioni (eelpension);
  • soovib, et tema töötuna arvelolek lõpetatakse;
  • on kolmanda riigi kodanik ja tema elamisloa tähtaeg lõppeb.

Inimesed, kes on osalenud tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisel, on ravikindlustatud töötukassa kaudu juhul, kui nad:

  • ei tööta;
  • ei ole registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana;
  • ei saa riiklikku pensioni;
  • ei ole osalise või puuduva töövõimega;
  • on end töötukassas registreerinud tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisel osalenuna.

Registreerimiseks tuleb isiklikult pöörduda sobivasse töötukassa esindusse.

Kaasa tuleb võtta:

  • kehtiv isikut tõendav dokument;
  • tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisel osalemist tõendav dokument (arhiiviteatis), mille väljastab Kaitseressursside Amet.

Tuumakatastroofi likvideerijal on õigus esitada ka töötuna või tööotsijana registreerimise avaldus. Kui isik saab tööle, registreerib end füüsilisest isikust ettevõtjana, talle määratakse riiklik pension või tema eest hakkab keegi teine sotsiaalmaksu maksma, tuleb sellest töötukassat kohe teavitada.

Tuumakatastroofi likvideerijana registreeritud inimeste eest maksab töötukassa ka sotsiaalmaksu.

Kui töötukassas arveloleku periood on lõppenud, kehtib ravikindlustus veel ühe kuu. Erandiks on töötuskindlustushüvitise saajad, kelle ravikindlustus lõpeb kahe kuu pärast.

Allikas:  Töötukassa

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll