Üksi elava pensionäri toetus on 115 eurot ja seda makstakse üks kord aastas – koos oktoobri pensioniga. Toetust makstakse kõigile vanaduspensionieas olevatele inimestele.
Toetust saavad need vanaduspensionieas olevad inimesed, kes:
- elavad rahvastikuregistri andmetel üksi või kui elad hooldekodus, oled kellegi eestkostja või eestkostetav;
- kelle igakuine kättesaadav pension on väiksem, kui 1,2 kordne Eesti keskmine vanaduspension. 2019. aastal 540 eurot.
Pensionär ei pea toetust ise taotlema, vaid see makstakse välja pärast riiklikes registrites olevate andmete kontrollimist. Andmed inimese vanuse ja pensioni suuruse kohta võtakse sotsiaalkaitse infosüsteemist. Elukohaandmed saadakse rahvastikuregistrist.
NB! Toetust ei maksta inimesele, kes perioodil 1. aprill – 30. september 2018 viibib vangistuses või eelvangistuses või kellele kohus on määranud psühhiaatrilise sundravi, mida kohaldatakse statsionaarse ravina.
Üksi elava pensionäri toetust makstakse igal aastal koos oktoobri pensioniga ja seda, kas inimene vastab toetuse saamise tingimustele, kontrollitakse igal aastal uuesti!
Selleks et saada toetust peab inimene perioodil 1. aprillist kuni 30. septembrini vastama kõikidele järgmistele tingimustele:
- olema vanaduspensionieas;
- elama Eestis üksi rahvastikuregistri andmetel või elama hooldekodus, olema eestkostja või eestkostetav;
- talle on määratud pension ja selle igakuine netosumma on väiksem kui 1,2 kordne Eesti keskmine vanaduspension.
|
Näide 1: Vilma vanaduspensioniiga saabub 15.07.2018. Ta on oma elukohta sisse registreeritud üksinda. Kuna Vilma ei ole vanaduspensionieas seisuga 01.04.2018, siis sellel aastal ei ole tal õigust saada üksi elava pensionäri toetust. Kui ta elab 2019. aastal endiselt üksi ja pensioni suurus jääb alla 1,2 kordset Eesti keskmist vanaduspensioni, tekib tal õigus toetusele 2019. aastal. |
|
Näide 2: Jüri elab üksinda. Oktoobris 2018 ei laeku talle üksi elava vanaduspensioniealise toetust. Andmete kontrollimisel selgub, et tema elukohta on registreeritud õepoeg Paul, kes tegelikult tema elamispinnal juba mitu aastat ei ela. Jüri teeb andmed registris korda ja kui ta elab endiselt üksi ning pensioni suurus jääb alla 1,2 kordset Eesti keskmist vanaduspensioni, tekib tal õigus toetusele 2019. aastal. |
|
Näide 3: Marta elab üksinda ja ta sai 2017. aastal üksi elava pensionäri toetust, kuid 2018. aastal toetust ei laeku. Aprillis 2018 indekseeriti aga pensioneid ning sellega seoses kasvas Marta pension 498 euroni kuus. 2018. aasta algusest on maksuvaba tulu määr kõigile, ka pensionäridele, 500 eurot ühes kuus. Kuna Marta enam ei tööta, siis saab ta kasutada kogu maksuvabastust oma pensionilt ja tema kättesaadava pensioni summa on 498 eurot. 2018. aastal Martale üksi elava pensionäri toetust ei maksta, sest tema pension on suurem, kui 2018. aasta 1,2 kordne Eesti keskmine vanaduspension – 492 eurot. |
Kui elad hooldekodus, oled kellegi eestkostja või eestkostetav
Üksi elava pensionäri toetust on õigus saada ka hooldekodude elanikel ja eestkostjatel-eestkostetavatel.
Vanaduspensionär, kelle kättesaadava pensioni suurus on alla 540 euro, saab toetust ka juhul, kui ta:
- on ööpäevaringsel hooldusteenusel ehk elab hooldekodus;
- on küll samale elamispinnale sisse kirjutatud koos teise pensionäriga, kuid elab reaalselt üksi, sest teine pensionär on ööpäevaringsel hooldusteenusel ehk hooldekodus;
- on samale elamispinnale sisse kirjutatud oma eestkostja või eestkostetavaga (kui nii eestkostja kui eestkostetav on vanaduspensioni eas ja mõlemal jääb kättesaadav pension alla 540 euro, on õigus toetusele mõlemal);
- elab koos oma ülalpeetava lapsega (lastega).
NB! See erisus ei puuduta olukorda, kus vanavanema juurde on sisse kirjutatud lapselaps, vaid on mõeldud olukorda, kus pensionär kasvatab oma enda alaealist või kuni 21-aastast õppivat last.
Kui saad pensioni ka välismaalt
Kui vanaduspensionär saab lisaks Eesti pensionile ka välisriigist pensioni, on üksi elava pensionäri toetuse saamise õigus juhul, kui Eestist ja välismaalt kättesaadava pensioni suurus kokku jääb alla 1,2 kordset Eesti keskmist vanaduspensioni ehk 2019. aastal alla 540 euro.
Välisriigist pensioni saaja peab üksi elava pensionäri toetuse saamiseks meile teada andma oma välisriigi pensioni suuruse 1. aprilli 2019 seisuga.
Palume välisriigist saadava pensioni suuruse teatamiseks saata meile hiljemalt 31.augustiks 2019 oma pangakonto väljavõte või muu dokument, mis tõendab, kui suur on välisriigist kätte saadav pension. Ootame infot e-posti teel aadressil yksiealavad@sotsiaalkindlustusamet.ee või posti teel aadressil Endla 8, 15092 Tallinn.
NB! Tõendit on võimalik esitada ka hiljem, kuid sellisel juhul võib juhtuda, et makstakse ka toetus välja hiljem.
Toetuse saamisel ei ole takistuseks, kui vanaduspensionär saab muid tulusid
Toetust maksame üksi elavatele vanaduspensionäridele, kelle igakuine kättesaadav pension on väiksem, kui 1,2 kordne Eesti keskmine vanaduspension (2019. aastal 540 eurot).
Toetuse määramisel ja maksmisel ei ole takistuseks:
- kui vanaduspensioniealine inimene töötab ja saab lisaks pensionile töötasu,
- kui ta saab muid sotsiaaltoetusi ja tulusid.
Töine tulu jäetakse arvestamata selleks, et soodustada vanaduspensionieas töötamist, sealhulgas osalise koormusega.
Üksi elava pensionäri toetust ei maksustata tulumaksuga ja makstud toetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka.
Loe lisaks: Sotsiaalhoolekande seadus
