Bigbanki ja Kantar Emori viimasest väikelaenu klientide uuringust selgus, et klientide finantstarkus on madal ja 76 protsenti tarbimislaenu taotlejatest ei küsi lisaks oma kodupangale ka alternatiivseid pakkumisi teistelt krediidiasutustelt.
Kahe aasta taguse sarnase uuringu andmetel ei teinud seda 89 protsenti laenajatest, teatas Bigbank kolmapäeval BNS-ile.
"Uuringu andmetel on kolm neljast väikelaenu võtnud inimesest teinud seda nii, et küsis pakkumise vaid ühelt ettevõttelt ning läks tehingusse – see tähendab, et väiksemate summade laenamisel on valdav osa eestlasi kas liigselt laisad ning mugavad, et küsida mitut pakkumist, või usaldavad pankasid pimesi," sõnas Bigbank AS Eesti maajuht Andrus Kuus. "Kui toidupoes on meil harjumuseks vaadata hindasid väga tähelepanelikult, siis raha laenamise puhul see kahjuks veel nii ei ole."
"Raha on pankadel ühesugune ning ainuke erinevus on selle kasutamise hind ehk intressid, kuid miks peaksidki need alanema, kui tarbijad selle vastu ise suurt huvi üles ei näita," märkis Kuus. "Puudulikke teadmisi raha laenamise puhul ilmestas ka see, et pea kolmandik kõikidest uuringus osalejatest ei osanud öelda, milline intress on piisavalt madal, et see ei ärataks kahtlusi laenuandja usaldusväärsuse osas – inimesed ei tea, milline on mõistlik intress. Küll aga leidis enam kui kolmandik ehk 36 protsenti vastanutest, et intress alla viie protsendi äratab laenuandja suhtes kahtlusi."
Bigbanki esindaja sõnul on eestlaste valulävi tarbimislaenude puhul võrreldes teiste Euroopa maadega küll veidi kõrgem, kuid olukord paraneb iga aastaga. "Vastanutest 30 protsenti arvates on intress üle 16 protsendi küll kõrge, aga see ei suuniks veel loobuma laenuvõtmise mõttest. 62 protsendi jaoks on aga intress üle 16 protsendi juba nii kõrge, et ei paneks isegi kaaluma laenu võtmist. Eesti Panga statistika kohaselt on aga keskmine väikelaenu kulukuse määr 19,49 protsenti," rääkis ta.
Uuringut korraldanud Kantar Emori uuringueksperdi Tanja Krigeri sõnul küsivad inimesed väikelaenu meelsamini oma kodupangast tõepoolest harjumusest ja mugavusest – põhjenduseks tuuakse, et lihtsam on hoida kõiki oma rahaasju ühes kohas. "Kodupangast väikelaenu küsimine tundub ka turvalisem – kodupanka, kust tavaliselt ka suurem summa kodulaenu võetud, ikka usaldatakse," sõnas ta.
"Lisaks üldise tuntuse ja nähtavuse suurendamisele peaksid alternatiivsed pangad rohkem esile tõstma pakutavaid teenuseid ja rõhutama just laenutingimusi – see aitaks neil jõuda inimeste top of mind’i ja seeläbi olla tõsisemalt kaalutavate alternatiivide seas," lausus Kriger.
"Probleemi lahendamise muudavad aga märksa keerulisemaks Eesti reklaamiseadusest tulenevad piirangud, mistõttu ei saa inimesi avalikult paremate finantsotsuste tegemise nimel harida ja soovitada neil enne laenamist tutvuda ka alternatiivsete pakkumistega teistes krediidiasutustes," lisas Kuus.
