Millal lõpeb ema vanemahüvitise saamine?

Ema vanemahüvitise saamine lõpeb enamjaolt siis, kui laps saab 30 päeva vanaks või siis, kui ettenähtud maksimaalne ema vanemahüvitise päevade arv ehk 100 järjestikust kalendripäeva läbi saab.

Näiteks sünnib laps 42. rasedusnädalal. Kuna ema vanemahüvitis on määratud lapse eeldatava sünnitähtaja järgi, siis on laps tegelikult 30 päevast kaks nädalat noorem, kui ema vanemahüvitis lõppeb. Ema vanemahüvitist ei saa siiski saada kauem kui 100 päeva.

Enne tähtaega sündinud lapse puhul lõpeb ema vanemahüvitis pärast lapse 100 päeva vanuseks saamist.

Mitme kalendripäeva eest makstakse emale vanemahüvitist?

Töötaval emal on ema vanemahüvitisele õigus kuni 100 järjestikust kalendripäeva, arvestades lapse eeldatavat sünnitähtaega. Töötav ema saab ema vanemahüvitist kasutada kuni 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega ja 30 kalendripäeva pärast lapse eeldatavat sünnitähtaega.

Ema, kellel ei ole enne lapse eeldatavat sünnitähtaega kehtivat töösuhet, saab ema vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva alates lapse sünnist.

NB! Töötav ema saab ise otsustada, millal ta soovib ema vanemahüvitist kasutama hakata ning seoses sellega tööandja juurest emapuhkusele jääda.

Töötavatel emadel on kolm eri võimalust, kuidas ema vanemahüvitist ja emapuhkust kasutada.

1. Ema jääb emapuhkusele 70 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega.

Kui ema jääb 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi emapuhkusele, on tema emapuhkuse kestus 100 päeva.

2. Ema jääb emapuhkusele 31–69 päeva enne eeldatavat sünnitähtaega.

Kui ema jääb näiteks vähemalt 31 päeva enne lapse eeldatavat sündi emapuhkusele, on tema emapuhkuse kestus vähemalt 61 päeva.

Sellisel juhul jääb emal tema soovil kuni 39 kalendripäeva emapuhkust kasutamata. Ema kasutamata ema vanemahüvitise päevad kanduvad siis jagatava vanemahüvitise perioodi, mida on võimalik soovi korral mõlemal vanemal paindlikult kasutada. See tähendab, et jagatava vanemahüvitise periood pikeneb kasutamata jäänud ema vanemahüvitise päevade võrra.

Mitu päeva vanemahüvitisi pere sellisel juhul kokku saab?

Toome veel näite, kui ema soovib jääda emapuhkusele 31 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega. Perel tekib õigus järgmistele vanemahüvitistele.

• Emal tekib õigus ema vanemahüvitisele ja sellega seoses emapuhkusele 61 kalendripäeva (31 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega + 30 päeva pärast lapse eeldatavat sünnitähtaega).
• Jagatava vanemahüvitise kasutamise õigus on nii lapse emal kui isal. Siin saavad vanemad ise otsustada, kumb vanematest hakkab jagatavat vanemahüvitist saama. Kuna aga lapse ema jäi lubatud 70 kalendripäevast enne lapse sündi hiljem ema vanemahüvitist kasutama ja sellega seoses emapuhkusele, siis pikeneb jagatava vanemahüvitise päevade arv nende päevade võrra, mida ema enda ettenähtud ema vanemahüvitise õigusest ei kasutanud (100 – 61 = 39 kalendripäeva). Kui muidu oleks jagatava vanemahüvitise kestvus olnud 475 kalendripäeva, siis nüüd on see 514 kalendripäeva (475 + 39 kalendripäeva).
• Isal tekib õigus isavanemahüvitisele 30 kalendripäeva.

Seega on perel kokku 605 kalendripäeva vanemahüvitist (61 + 514 + 30 kalendripäeva.)

3. Ema jääb emapuhkusele 30 või vähem päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega.

Kui ema jääb emapuhkusele 30 või vähem kalendripäeva enne lapse eeldatavat sündi (ehk 30 kuni 0 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega), on tema emapuhkuse kestus vähemalt 30 päeva. Sel juhul ei kandu kasutamata ema vanemahüvitise päevad jagatava vanemahüvitise perioodi. Jagatava vanemahüvitise periood nende päevade võrra siis ei pikene. Sellisel juhul jäävadki perel hüvitisena ja emal emapuhkusena kasutamata need päevad, mille võrra ema jäi õigustatusest (70 kalendripäeva enne lapse sündi) hiljem ema vanemahüvitist saama ja emapuhkusele.

Toome veel ühe näite: kui töösuhtes olev ema jääb emapuhkusele ja ema vanemahüvitist saama 29 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega, tekib perel õigus järgmistele vanemahüvitistele:

• Emal tekib õigus ema vanemahüvitisele ja sellega seoses emapuhkusele 59 kalendripäeva eest (29 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega + 30 päeva pärast lapse eeldatavat sünnitähtaega)
• Jagatavale vanemahüvitisele on vanematel õigus 475 kalendripäeva.
• Isal on õigus isa vanemahüvitisele 30 kalendripäeva.

Seega on perel kokku 564 kalendripäeva vanemahüvitist (59 + 475 + 30 kalendripäeva.)

Hüvitise saamise perioodi silmas pidades on töötaval emal soovituslik jääda emapuhkusele vähemalt 31 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega ja saada ema vanemahüvitist – siis ei vähene perel lapse eest saadavate vanemahüvitiste päevade koguhulk.