Tartu ringkonnakohus selgitab oma otsuses, et vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine ei vabasta laenusaajat lepinguliste kohustuste täitmisest.
Pank esitas kohtule hagi, mille järgi anti 10 aastat tagasi kahele inimesele korteri ostmiseks laenu. Üks laenusaaja on tänaseks surnud. Kuna teine laenusaaja ei täitnud tähtaegselt oma kohustusi, ütles pank 2013. aastal laenulepingu erakorraliselt üles ja nõudis kohtu kaudu saamata jäänud võlgnevust koos intressiga kogusummas üle 11 000 euro.
Maakohus leidis, et pank rikkus liiga kergekäelise laenamisega vastutustundliku laenamise põhimõtet ja jättis panga nõude rahuldamata. Kolmest kohtunikust koosnev ringkonnakohtu kolleegium hindas aga panga nõude põhjendatuks.
Ringkonnakohus leidis, et vastutustundliku laenamise põhimõtte eesmärk on vähendada olukordi, mil laenusaaja majanduslikud ootused ei realiseeru ja laenu võtmisega kaasnevad talle negatiivsed tagajärjed. Nimetatud regulatsioon ei tähenda aga laenusaaja vastutusvõime vähendamist. Selle põhimõtte võimalik rikkumine ei tähenda automaatselt laenusaajale kahju tekkimist ja võimalust laenu tagasimaksmist vältida. Leping on pooltele täitmiseks kohustuslik ja selle rikkumisega kaasneb vastutus. Ka laenusaaja teab oma majanduslikku olukorda ja laenu tagasimaksmise võimet. Seega vastutab laenusaaja ka oma valikutest tulenevate negatiivsete tagajärgede eest.
Samuti leidis ringkonnakohus, et lahendatud juhtumi puhul ei rikkunud pank teavitamiskohustust asjaoludest, mille vastu oli teisel poolel lepingu eesmärki arvestades oluline huvi. Ringkonnakohus märkis, et isegi kui pank oleks jätnud laenusaajale lepingueelsetel läbirääkimistel olulistest asjaoludest teatamata, ei oleks ka siis tõendatud viimasele tekkinud kahju. Rahaliste vahendite suurenemine laenu läbi ei saa olla seaduse mõttes kahju.
Ringkonnakohtu 26. oktoobri 2017. a otsus on vaidlustatav riigikohtus 30 päeva jooksul.
