Miks saab Soomes pangast soodsamalt laenu kui Eestis?

Foto: Shutterstock

Eesti ja Soome laenuturg on pealtnäha väga sarnane. Väikesele riigile omaselt on see jaotunud väikese hulga suurte pangagruppide vahel, pankade jaoks on rahastuse hind olnud ühetaoline, klientidele väljastatud laenude seas domineerivad ujuvate intressimääraga laenud, sarnasusi on üldistes laenutingimustes ja ka probleemlaenude osakaal on väike. Ehkki pangalaenude kättesaadavus on ka Eestis suhteliselt hea, on see Soomes üks Euroopa parimaid ja sealsed laenuintressimäärad on euroala ühed madalamad. Seejuures on nende pangad suutnud euroala võrdluses hoida suurt kasumlikkust, mis aitab pankadel ka keerulistel aegadel majandust rahastada ja vajadusel lisakapitali kaasata.

Turu sarnasusest hoolimata on aga Eesti pangaklientide jaoks laenamine märkimisväärselt kallim kui Soomes. Selle taga on mitu tegurit. Soome pankade kasumlikkus ja kasumlikkuse eesmärgid on Eestis tegutsevate pankade omadest märksa väiksemad ja pankade tegevuskulude suhe varadesse tänu mastaabisäästule madalam. Lisaks pakutakse Soomes klientidele mõnevõrra laiemat valikut viitintressimäärasid (Eestis enamasti 6 kuu euribor) ja laenugraafikuid. Soome klientidel on ka lihtsam ja odavam olemasolevaid laenulepinguid muuta ja eluasemelaenu teise panka üle viia, mistõttu peavad pangad klientide pärast rohkem konkureerima.

Soome pankadel on väiksemad kasumlikkuse eesmärgid ja tegevuskulud

Soomes on küll rohkem pankasid kui Eestis, kuid pangandusturg on siiski üsna kontsentreeritud ega erine selle poolest väga Eestist. Soome pangandusturgu iseloomustab korraga nii suurte pangagruppide domineerimine kui ka ühistupankade traditsioon. Turul domineerib kolm suuremat pangagruppi: ühistupankadest välja kasvanud OP ja Nordea ning Soomes filiaalina tegutsev Danske Bank. Nende turuosa on ligikaudu 70% ja see on viimase viie aasta jooksul muutunud vähe. Võrdluseks: Eestis on kolme suurima panga turuosa kokku 79%.

Soome pangandussektori kasumlikkus on euroala keskmisest kõrgem, kuid märksa väiksem kui Eestis. Viimase 20 aasta keskmine varade tootlikus on Soomes ligikaudu 0,7%, Eestis on sama näitaja 1,6%. Madalate intressimäärade perioodil enne 2022. aastat see vahe küll pisut vähenes. Soome pankade maksueelne omakapitali tootlus on püsinud üsna stabiilselt natuke üle 10% ja sealsete pankade omakapitali tootluse eesmärk on enamasti 10–15%. Samas on Eestis tegutsevate pankade omakapitali tootluse eesmärk enamasti 15–20%. Omakapitali tootluse erinevuse arvele saab panna ligi poole Soome ja Eesti laenuintressimäärade erinevusest.

Suurim osa pangandussektori kasumlikkuse erinevusest Eesti ja Soome vahel tuleb sellest, et Soome pankade intressitulud on väiksemad kui Eestis. Intressikulud on aga olnud üsna sarnased ja olid madalate intressimäärade perioodil Eestis isegi pisut väiksemad. Küll aga on Soome suurematel pangagruppidel paremad võimalused rahastada oma tegevust turgudelt kaasatud vahenditega. Samas on turult raha kaasata tavapäraselt kallim kui kaasata seda hoiustajatelt. Hoiuste suure osakaalu tõttu on Eesti pankade rahastamiskulud püsinud viimase 10 aasta jooksul suhteliselt samasugused kui Soome gruppidel keskmiselt. Kui laenuintressid on Soomes olnud Eestist madalamad, siis hoiuseintressimäärades pole viimasel aastal ja ka pikema aja jooksul suurt erinevust olnud.

Võrreldes Eestis tegutsevate pankadega on Soome pangad palju efektiivsemad. See on võimalik suuresti tänu mastaabisäästule ehk sellele, et nende püsikulude osakaal on väiksem. Kulude suhe tuludesse on Eestis valdavalt olnud natuke parem, kuid see tuleneb suurematest tuludest, mitte väiksematest kuludest. Tegevuskulude suhe varadesse on Eestis olnud viimasel 15 aastal üle 0,5 protsendipunkti kõrgem. Teenustasudest saadava tulu suhe varadesse on kahes riigis siiski üsna sarnane. Laenukvaliteet on mõlemas riigis olnud väga hea, kuid Soomes on viivislaenude ja laenuallahindluste tase vähem kõikunud kui Eestis.

Soome laenuklientidel on rohkem valikuid ja paindlikkust

Sarnaselt Eestiga on Soomes enamik ehk üle 95% eluasemelaene ujuva (kuni aastaks fikseeritud) intressimääraga, kuid laenuintressimäärade valik on mõnevõrra laiem. Madalate intressimäärade perioodil kasutati laenuintressimäärana seal peamiselt 12 kuu euribori. Intressimäärade tõustes on suurenenud ka 3 ja 6 kuu euribori populaarsus, sest need olid vahepeal märgatavalt madalamad. Soome ettevõtete laenudest on samuti suur osa ujuva intressimääraga; fikseeritud intressimääraga laenude osakaal jääb kümnendiku lähistele.

Samuti on põhjanaabrite juures viitintressimäära muutmine ja laenude ühest pangast teise viimine lihtsam ja odavam kui Eestis. Seetõttu teevad kliendid seda märkimisväärselt sagedamini kui meil. Refinantseerimist aitab lihtsamaks ja odavamaks teha näiteks see, et Soomes puudub eluasemelaenu refinantseerimisel tehingu notariaalse tõestamise nõue ja ujuva intressimääraga laenude ennetähtaegse tagastamise eest ei pea klient pangale tasu maksma. Klientide paremad võimalused pankade vahel oma laenu liigutada tähendab, et põhjanaabrite pangad ei pea konkureerima vaid uute klientide pärast, vaid ka olemasolevate klientide hoidmiseks. See suurendab laenuturu üldist konkurentsi ja teeb ka ambitsioonikate pankade jaoks kasvamise lihtsamaks.

Nii ettevõtete kui ka eluasemelaenude intressimäärad on olnud Soomes pidevalt palju madalamad kui Eestis. Sealjuures on tänane erinevus viimase 20 aasta võrdluses pigem suur, eriti eluasemelaenude puhul (joonised). Ettevõtete laenude puhul näitab statistika, et Soome madalamat intressimäära ei saa seletada ettevõtete erineva suurusega ja olenemata laenu suurusest on Soomes laenuintressimäär märkimisväärselt madalam kui Eestis. Ettevõtete laenude intressimarginaalid on Soomes olnud möödunud aasta jooksul viimase 20 aasta keskmise lähedal (u 1,5%); eluasemelaenude omad on keskmisest selgelt allpool (u 0,7%). Võrdluseks Eestis on ettevõtete laenude intressimarginaal viimase aasta keskmisena olnud ligikaudu 2,5% ja eluasemelaenude puhul 1,6%.

Ettevõtete ja eraisikute hinnangud pangalaenude kättesaadavusele on Soomes olnud läbi aastate Euroopa parimate hulgas. Euroopa Keskpanga ettevõtete rahastamise küsitluse järgi on viimastel aastatel ettevõtete hinnangud Soomega samal tasemel vaid Rootsis ja Hollandis. Aastatel 2014–2016 olid Eesti ja Soome hinnangud üsna sarnased. Pärast seda Eestis olukord halvenes ja on nüüd Euroopa keskmise lähedal, Soomes aga märgatavalt paranes. Leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste küsitluse järgi on Soomes euroala võrdluses kõige vähem selliseid majapidamisi, kelle eluasemelaenutaotlus on tagasi lükatud. Tõsi, nende leibkondade osakaal, kes ei ole laenu taotlenud, kuna arvasid, et ei saa seda, on üsna euroala keskmine. Eesti on mõlema näitaja poolest Soomest natuke kehvemal positsioonil. Seda, et pangalaenude kättesaadavusega pole ei Soomes ega Eestis üldiselt suurt probleemi, peegeldab ka euroala keskmisest kiirem laenukasv viimasel kümnendil.

Kokkuvõttes on Soome laenuturu hea toimimine ja praktikad andnud ka meile mõtteid, kuidas seda kogemust Eestis rakendada. Eesti Pank ja Finantsinspektsioon tõdesid hiljaaegu ühises analüüsis, et just eluasemelaenude ühest pangast teise viimine on Eestis üsna tülikas ja kulukas. Võiksime põhjanaabritest eeskuju võtta ning anda oma laenuturule paindlikkust ja dünaamilisust juurde just selliste läbiproovitud sammudega, mis kokkuvõttes aitaksid meie laenuturul konkurentsi suurendada ja seeläbi ka laenamistingimusi meilgi soodsamaks teha.

Märksõnad: , ,

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll