Talve saabudes tasub korteriühistutel üle vaadata ka kaasomandisse kuuluv vara, et ennetada kahju, mida võivad tekitada rasked ilmastikuolud. Samuti tasub pöörata tähelepanu kindlustusele. Korraliku kaitsega kindlustusleping toob meelerahu, aidates kahjujuhtumi korral taastada õnnetusele eelnenud olukorra.
Kortermajad vajavad kindlustamist
Statistikaameti andmeil elab ligi 70 protsenti Eesti leibkondadest korterelamutes, kusjuures suurem osa neist majadest on ehitatud aastatel 1950–1990. Seetõttu on paljud korterelamud nüüdseks amortiseerunud ja vajavad renoveerimist. Vahetamata katus, elektrijuhtmed või torustik võivad iga hetk üles öelda ja ootamatult õnnetuse põhjustada. See aga tekitab korteriomanikele ettearvamatuid lisakulutusi.
Praegusel ajal pööratakse palju tähelepanu energiaauditile ja -säästule, kuid sealjuures ei tohiks tähelepanuta jätta ka elamute kindlustamist. Mida vanem on elamu, seda suurem on oht, et majas juhtub midagi ootamatut, millega kaasnevat kulu saaks leevendada maja kindlustades.
Seaduse järgi on korteriühistu üks peamine eesmärk esindada selle liikmete, s.o korteriomanike ühiseid huve. Elamu kindlustamise võib kindlasti lugeda korteriomanike ühiseks huviks. Liiati annab elanikele selleks õiguse korteriomandiseadus, mille § 15 alusel võib korteriomanik nõuda kaasomandi kahjukindlustuslepingu sõlmimist ja korteriomanike vastutuse kindlustamist.
Ka viimased talved on näidanud, et lumi ja libedus suudavad tekitada korteriühistutele suuri kahjusid, eriti just ühistu vastutuse seisukohast.
Niisiis on ühistu majandamiskuludesse mõistlik sisse arvestada ka kindlustusele tehtavad kulutused.
Jagunemine korteri- ja kaasomandiks
Korterelamu kindlustamisel tuleb silmas pidada omandi jagunemist korteriomandiks ja kaasomandiks.
Korteriomand on ehitise reaalosa, see tähendab korteri siseviimistlus. Korteriomandiga seotud kindlustuslepingud sõlmib harilikult korteriomanik ise.
Kaasomandi hulka kuuluvad hoone kandvad konstruktsioonid, katus, vahelaed, trepikojad, keldrid, kütte-, veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem jms, mida korteriomanikud kasutavad ühiselt. Kaasomandi kindlustab tavaliselt korteriühistu või ettevõte, kes ühistu korraldusel elamut haldab.
Vara- ja vastutuskindlustus on erinevad kindlustusliigid
Nii korteri- kui ka kaasomandi puhul on võimalik sõlmida nii vara- kui ka vastutuskindlustuse leping.
Varakindlustus katab hoone- või korteriomaniku varale tekkinud kahju. Peamised varakindlustuse riskid on tulekahju, leke torustikust, rahe ja tugev tuul, vandalism ning murdvargus ja röövimine. Vastutuskindlustus katab kolmandale isikule tekitatud kahju. Näiteks kui korteris unustatakse vannivesi jooksma ja see tungib alumisele korrusele ning tekitab naabrile kahju, siis on tegu korteriomaniku vastutuskindlustuse juhtumiga. Naabrile tekkinud kahju hüvitab kindlustus.
Kui korteriühistu hoovis murdub puu ning kukub naabermaja katusele ja naabermaja ees parkinud sõidukitele neid vigastades, siis on tegu kaasomandist tekkinud ühistu vastutuse kahjuga. Kehtiva kindlustuslepingu korral hüvitab kindlustusselts selle kahju kannatanud isikutele.
Korteriühistu vastutuskindlustuse lepinguga hüvitatakse ka korteri omanikule või valdajale kahju, mis on talle tekkinud kaasomandi tõttu. Näiteks kui lõhkeb koridoris või vahelaes asuv kaasomandisse kuuluv veetoru, tekitades kahju korteri siseviimistlustele ja korteriomaniku vallasvarale (nt teler, raadio), siis on tegu kaasomandist tuleneva vastutuskindlustuse kahjuga. Selle kahju eest vastutab korteriühistu, kes peab hüvitama korteriomanikule tekkinud kahju.
Tasub teada
- 80% korteriühistute vastutuskindlustuse kahjujuhtumitest toimub sügisel ja talvel.
- Keskmise vastutuskindlustuse kahjujuhtumi suurus on 5000 eurot.
