Korteriühistute üldkoosolekuid kimbutab tihtipeale osalejate vähesus ja omanikud, kes koosolekul ei osale, kipuvad pahatihti rõhuma asjaolule, et ei saanud teadet kätte. Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul ei saa kedagi sundida koosolekul osalema, kuid esmatähtis on see, et korteriühistu liikmed teate kätte saaks. Rõhutades siinjuures, et hoolas korteriomanik ikka koosolekul osaleks ja ühistus toimuva vastu aktiivselt huvi tunneks.
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt on korteriomanik kohustatud teatama korteriühistule oma olemasolevate sidevahendite andmed, eelkõige telefoninumbri või e-posti aadressi. Teade üldkoosoleku toimumise kohta peab adressaadini jõudma vähemalt 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist, kui põhikirjas ei ole sätestatud pikem etteteatamise tähtaeg.
Näiteks, kui korteriühistu põhikirjas on sätestatud, et info üldkoosoleku toimumise kohta tuleb teatada ette 14 kalendripäeva, peab tuginema põhikirjale.
Mida teha aga juhul, kui korteriühistul pole inimese meiliaadressi?
Riigikohus on märkinud ühes hiljutises lahendis, et kui korteriomanik ei ole korteriühistule oma e-posti aadressi teatanud ning ka korteriühistu põhikirjas puudub täpsem kord üldkoosoleku teate saatmiseks, tuleb teade edastada korteriomaniku elu- või asukoha postiaadressile. Seejuures on korteriomanikul kohustus teatada korteriühistule oma elu- või asukoha postiaadress, kui see erineb korteriomandi asukohast. Kui korteriomanik ei ole korteriühistule oma elu- või asukoha postiaadressi teatanud, on ühistul õigus lugeda tema elu- või asukohaks korteriomandi asukoht.
Ühise korteriomandi puhul tuleb üldkoosoleku teade saata korteriomanike elu- või asukohta juhul, kui ükski korteriomandi ühistest omanikest ei ole korteriühistule oma e-posti aadressi teatanud ning nad ei ole määranud ka ühist esindajat. Korteriühistul ei ole kohustust saata üldkoosoleku teadet kõigile korteriomandi ühistele omanikele, kes on ühistule teatanud oma elu- või asukoha postiaadressi. Kirjeldatud olukorras piisab üldkoosoleku teate saatmisest üksnes ühe ühise korteriomaniku elu- või asukoha postiaadressile.
Riigikohus on toonitanud, et kui korteriühistu põhikiri ei näe ette teisiti, on üldkoosoleku teate saatmise viis korteriomaniku elu- või asukoha postiaadressile koosoleku kokkukutsuja otsustada, kuid arvestada tuleb sellega, et teate saatmine oleks vaidluse tekkimise korral kontrollitav. Üldjuhul on sobiv viis näiteks teate saatmine posti teel või teate panemine korteriomaniku postkasti tunnistajate juuresolekul. Juhul, kui korteriomaniku elu- või asukoht on või selleks saab lugeda korteriomandi asukoha, piisab üldkoosolekust teatamise kohustuse täitmiseks ka sellest, kui teade avaldatakse mõistlikul viisil (eelkõige kõigile korteriomanikele nähtavas kohas) korterelamu ühiskasutatavates ruumides (näiteks trepikojas asuval teadetetahvlil).
