Tsiviilasi nr 3-2-1-89-16, korteriühistu vormis tegutsev garaažiühistu põhikiri nägi ette üldkoosolekute pidamist eri liikmetele erineval ajal, vastavalt koridoride kaupa. Kohus leidis, et põhikirjaga ei ole võimalik kehtestada korda, mille järgi võib üldkoosolekut pidada eri liikmete jaoks erineval ajal. Sellisel juhul on põhikiri seadusevastane. See aga ei tähenda, et kõik liikmed peaksid viibima koosoleku ajal füüsiliselt samas kohas- koosolek peab olema ajaliselt ja ruumiliselt liikmetele ligipääsetav ning ligipääsetavuse võib tagada ka elektrooniliselt, nt Skype’i abil.
Juriidiliste isikute koosolekute pidamise peamine eesmärk on liikmete liikmeõiguse teostamise võimaldamine. Kui liikmetel pole võimalik peale hääletamist teada saada otsuse tulemusest, on tegu sisuliselt kirjaliku hääletamisega, millele on seadus ette näinud ka rangema korra. Muuhulgas on võimalik kirjaliku hääletamisega otsuseid vastu võtta vaid siis, kui poolt on hääletanud kõik korteriühistu liikmed. Rohkete liikmetega ühingute puhul on aga sellisel moel otsuste vastuvõtmine keeruline.
Kui siiski ei ole samaaegselt kõikidele liikmetele võimalik korraldada koosolekust osa võtmist ning ka kirjalik hääletus on ebaotstarbekas, siis MTÜ-de seadus näeb ette ka võimalust pidada volinike koosolekuid. Volinike koosolekute pidamiseks peab olema põhikirjaga ette nähtud üldkoosoleku asendamine volinike koosolekuga ning ka volinike pädevuse ulatus. Sellisel juhul tuleb põhikirjaga ette näha ka volinike arv ning nende valimise kord. Tuleb tähele panna, et volinike koosolek ei saa otsustada enda pädevuse laiendamise või piiramise üle ning selleks tuleb kokku kutsuda üldkoosolek. Ka ei piira volinike koosoleku pidamise võimaldamine liikmete õigust kokku kutsuda üldkoosolek.
