Mittetulunduslike ühenduste eestvedajad seisavad pidevalt silmitsi olukorraga, kus tuleb otsustada, kui palju ühte või teise tegevusse oma piiratud ajalisi ja rahalisi vahendeid panustada. MTÜ-de puhul on tegemist vabatahtlike ühendustega, mille eesmärk ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine. Ühenduse liikmed ja juhatus tegutsevad seatud eesmärgi nimel tihtipeale oma vabast ajast ja tahtest, muude tööde ja tegemiste kõrvalt. Selline tegutsemisvorm seab aga piirangud nii ajale, rahale kui ka muudele vahenditele, mida põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on võimalik kasutada.
Ühiskonnaprobleemide lahendamine ja oma tegevuses eeskätt avalikust huvist lähtumine on suur ja tänuväärne töö. Suurte eesmärkide nimel töötades ei tohi aga iseennast kohustuste kuhja alla ära kaotada. MTÜ-d juhtides tuleb hinnata, milliste töödega on võimalik omal jõul hakkama saada ja millisteks ülesanneteks on vaja abijõudu. Olenevalt ülesannete mahust ja iseloomust tuleb mõelda ka sellele, kuidas tehtud tööd tasustada või vabatahtlikku tema panuse eest tänada.
Kas MTÜ-s võib palka maksta?
Mittetulunduslikke ühendusi iseloomustab see, et ei tegutseta kasumi teenimise eesmärgil, vaid püütakse muuta maailma. See aga ei tähenda, et kogu töö tuleks hea samariitlasena vabatahtlikult ja tasu saamata ära teha. Selleks et MTÜ toimiks ja edukas oleks, tuleb vaeva näha ja tööd teha ning tehtud tööd tuleb ka vääriliselt tasustada. MTÜ erineb äriühingutest selle poolest, et omanikud ei saa kasumit dividendidena välja võtta, töö tegemise eest saab aga tasu maksta kõigile lepingu alusel tegutsevatele isikutele.
Milliseid lepinguid on võimalik töö tegemiseks sõlmida?
Töö tegemiseks on võimalik sõlmida tööleping, töövõtuleping või käsundusleping. Enne lepingu sõlmimist peab läbi mõtlema, mis on tehtava töö sisu ning millise iseloomuga see töö on. Vastavalt sellele saab valida õige lepingu liigi. Lepingut sõlmides ei tohi unustada, et lisaks kaitstud õigustele tähendab see osapooltele ka kohustusi teineteise ning riigi ees. Seetõttu peab kõik lepingu punktid hoolsalt läbi mõtlema.
Tööleping
Töölepinguga sõlmitud töösuhet reguleerib töölepingu seadus. Töölepingu alusel tööd tehes allub töötaja tööandja juhtimisele ja kontrollile. See tähendab, et tööandja saab määrata töö tegemise aja, koha ning viisi. Tööleping annab aga töötajale võrreldes võlaõiguslike lepingutega ka tuntavalt suurema kaitse – töölepingu seadus reguleerib töö- ja puhkeaega, vaba aja andmist ning ületunnitööd, tagatud on vastavad hüvitised, kui töösuhe peaks ootamatult lõppema. Muu hulgas tekib töötajal õigus iga-aastasele tasustatud põhipuhkusele kestusega 28 kalendripäeva, tagatud on ka ravikindlustuskaitse ning töötuskindlustus. Töötajat on vajadusel õigus saata lähetusse ning hüvitada sellega seonduvad kulud.
Võlaõiguslikud lepingud
Võlaõiguslikke lepinguid (töövõtu- ja käsunduslepingut) reguleerib võlaõigusseadus.
Töövõtuleping
Erinevalt töölepingust puudub töövõtulepingu puhul alluvussuhe. Lepingus on kirjeldatud tehtav töö, selle eest saadav tasu ja töö tähtaeg, ent töövõtja saab ise otsustada, kus, millal ja kuidas ta töö ära teeb. Töövõtulepingu puhul ei rakendu töölepingu seadusest tulenev kaitse. Töövõtjal ei ole õigust põhipuhkusele ega puhkusetasule. Töövõtjat ei saa saata lähetusse ning tal ei ole õigust nõuda lähetusega seotud kulude hüvitamist. Küll aga on tal suurem vabadus töö planeerimisel ja tegemisel ning säilib sõltumatus tööandjast.
Käsundusleping
Ka käsunduslepingu puhul puudub lepingupoolte vahel alluvussuhe. Käsundilepinguga osutab üks isik teisele teenust. Lepingus kirjeldatakse osutatav teenus ja selle eest saadav tasu ning tähtaeg, milleks töö peab olema tehtud. Puhkusele ja puhkusetasule õigust ei ole. Erinevalt töövõtulepingulisest tööprotsessist peab käsundisaaja üldjuhul täitma käsundiandja juhiseid.
Vabatahtlik töö
Lisaks eelnevalt kirjeldatud võimalustele on MTÜ-s võimalik tööd teha ka vabatahtlikkuse alusel. Kas ja kuidas peaks vabatahtlik töötamine olema lepinguliselt reguleeritud? Soovituslik on ka vabatahtlikult tehtav töö fikseerida kirjalikult, ehkki töösuhet kui sellist vabatahtlikuga ei teki. Selleks võib sõlmida näiteks vabatahtliku töö lepingu, milles on kirjeldatud vastastikused õigused ja kohustused. Kirjalikult fikseeritud kokkulepe aitab tagada, et kumbki pool on ülesannetest ühtmoodi aru saanud ning aitab vältida kokkulepetest taganemist või hilisemaid vaidlusi. Lepingusse saab ka kirjeldada, kuidas hüvitatakse vabatahtliku tööga seotud kulud (näiteks transport).