Perekonnaseaduse § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Seega ei saa tagasiulatuva elatise nõue tuleneda väidetavalt aastaid varem tasumata jäänud elatise arvestusest.

Kuivõrd elatise nõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi (Riigikohtu 25.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, punkt 19).

Sama seaduse § 108 mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest. Selliste nõuete rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Seda asjaolu saab arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (Riigikohtu 04.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, punkt 12).