Euroopa Liidu Kohtust on tulnud oluline bitcoinide maksustamist puudutav seisukoht. Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid tegutseb selle nimel, et ka Eesti asuks samale seisukohale.
Eesti ametlik seisukoht bitcoinide käibemaksustamise osas on toodud Maksu- ja Tolliameti kodulehel. Bitcoinidega kauplemisel tekkiv käive kuulub maksustamisele tavapärase 20%-lise käibemaksumääraga. Teisisõnu, kui osta ärilõunal oma äripartnerile Sushi Catist lõuna ja maksta selle eest äriühingule kuuluvate bitcoinidega, peab bitcoine üleandev äriühing maksma bitcoinide pealt käibemaksu. See käibemaks on siis lisaks käibemaksule, mida Sushi Cat maksab müüdud lõunaeine pealt. Eurodes maksmise korral sellist topeltmaksustamist ei tekiks.
Eelmisel aastal loodud Eesti Krüptoraha Liit, mille üheks asutajaks on ka advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid, on seisnud selle eest, et krüptorahade käsitlus tugineks seadusel. Selle käigus koostasid liidu liikmed memo, milles analüüsisid bitcoini õiguslikku, sh maksuõiguslikku käsitlust. Memos jõuti järeldusele, et bitcoini tuleb käsitleda käibemaksu direktiivi mõttes kas rahana või muu vabalt kaubeldava maksevahendina. Teadupärast ei tule rahaga tasumisel (võib ka öelda raha müümisel) rahalt käibemaksu maksta. Sama järeldus peaks kehtima bitcoini kohta – bitcoin ise ei saa olla käibemaksu objektiks.
Sel suvel tuli seisukoht Euroopa Liidu Kohtust. Tegemist ei ole kohtuotsusega vaid kohtujuristi arvamusega. Sellest hoolimata on tegemist olulise dokumendiga, sest enamasti hilisem kohtuotsus kattub varasema kohtujuristi arvamusega. Kohtujurist on jõudnud samale järeldusele, millele jõuti liidu memos – bitcoin on käibemaksudirektiivi mõttes raha ning seetõttu ei kuulu see käibemaksuga maksustamisele.
Eesti pole kohtujuristi arvamuse pinnalt seni enda seisukohta muutnud. Saame näha, mida toob tulevik. Oleks tervitatav, et e-riigina tuntud Eesti on eesrindlik ka krüptorahade valdkonnas.
