Käibemaksukohustuslane on käibemaksuseaduse § 3 lõike 1 mõistes ettevõtlusega tegelev isik (füüsiline, juriidiline isik, resident, mitteresident), kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena (KMS § 19). Välisriigi või teise liikmesriigi maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta varakogum või isikuteühendus, keda käsitatakse käibemaksukohustuslasena vastava riigi seaduste kohaselt.

Eesti või välisriigi isiku all mõeldakse isikut, kelle registrijärgne asukoht või peamine elukoht on vastavalt kas Eesti või välisriik ning keda vastava riigi seadusandluse kohaselt käsitatakse käibemaksukohustuslasena.

Välisriigi maksukohustuslast ei käsitata tema Eestis oleva ettevõtlusega tegeleva püsiva tegevuskoha tõttu Eesti maksukohustuslasena, kui välisriigi isik ei osale maksustamisele kuuluvas tehingus või toimingus oma Eestis oleva püsiva tegevuskoha kaudu (KMS § 3 lg 3¹).

Välisriigi isikut ei käsitata tema maksukohustuslasena registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu selle liikmesriigi maksukohustuslasena, kui tehingud ei ole seotud tema püsiva tegevuskohaga. Seega tuleb piiriüleste tehingute maksustamisel ja aruandlusel lähtuda tehinguga seotud isikutest. Kui teenuse tegelik tarbija või kauba saaja on välisriigi maksukohustuslane oma liikmesriigis, kes samas on ka Eestis registreeritud maksukohustuslasena, siis maksustatakse tehing 0-protsendilise määraga ehk toimub pöördmaksustamine ning maksukohustus läheb üle teise liikmesriiki.

Maksukohustuslasena registreerimise kohustus

Järgnev ei kehti ettevõtlusega tegelevale välisriigi isikule, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht ja internetipõhist kauplemiskohta omavale isikule käibemaksuseaduse § 4 lõikes 1³ nimetatud käibe korral.

Kui isiku käibemaksuseaduse § 19¹ lõikes 3 sätestatud kalendriaasta käive, mille tekkimise koht on Eesti, ületab kalendriaasta algusest alates 40 000 eurot, tekib tal kohustus käibemaksukohustuslasena registreerida.

Juhul, kui kasutakse marginaalipõhist arvestust, näiteks kasutatud kauba erikorda (KMS § 41) või reisiteenuse erikorda (KMS § 40), loetakse käibe hulka kogu summa, mis kauba või teenuse eest saadakse, mitte vaid marginaal (Euroopa Kohtu lahend C-388/18).

Registreerimiskohustust ei teki, kui isiku kogu kalendriaasta käibe moodustab maksuvaba käive ja nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive, välja arvatud kauba ühendusesisene käive.

Näiteks ei pea ennast maksukohustuslasena registreerima välisriigi ettevõtja, kelle kogu tegevus seisneb kauba eksportimises või kes tegeleb üksnes kaubatehingutega tollilaos. Samas on ettevõtjal õigus end registreerida avalduse alusel ka juhul, kui tal ei ole registreerimiskohustust veel tekkinud.

---

Näide: kui isik ületas piirmäära 40 000 eurot reedel, 2. kuupäeval, tuleb tal avaldus maksukohustuslasena registreerimiseks esitada hiljemalt kolmapäeval, 7. kuupäeval. Arvestada tuleb, et maksuhaldur registreerib isiku maksukohustuslasena sellest päevast, mil piirmäär ületati, seega alates 2. kuupäevast. Vastavasisulise otsuse tegemiseks on maksuhaldurile seadusandja poolt antud viis tööpäeva avalduse saamisest (KMS § 20 lg 3), mis toodud näite puhul tähendab seda, et hiljemalt kolmapäeval, 14. kuupäeval peab isiku maksukohustuslasena registreerimise otsus olema tehtud ning hiljemalt järgmisel tööpäeval, s.t 15. kuupäeval (neljapäeval) peab otsus olema isikule teatavaks tehtud (KMS § 20 lg 5).

Soovitavalt tuleks isikul end maksukohustuslasena registreerida veidi varem, kui ületatakse seadusega etteantud käibe piirmäär. See aitab hoiduda probleemidest, mis paratamatult kaasnevad päevapealt tekkivate kohustustega ajal, mil maksuhalduri vastavasisuline otsus pole veel maksumaksjani jõudnud ja (sellelt nähtuv) käibemaksukohustuslasena registreerimise number ei ole veel teada. Kui selline olukord siiski tekib, tuleb sel ajal tekkinud käibelt seaduse kohaselt ikkagi käibemaksu arvestada ning võimalusel väljastada vastavad arved hiljem (arve väljastatakse 7 päeva jooksul). N-ö “üleminekuperioodil” väljastatud ja käibemaksuseaduse § 37 nõuetega vastuolus arved tuleb viia seaduse nõuetega vastavusse. Seda muuhulgas klientide huvides, sest nõuetega vastuolus arve alusel ei tohi sisendkäibemaksu maha arvata.

Peale käibe piirmäära arvestuse arvates kalendriaasta algusest, tuleb sarnast arvestust pidada ka juhul, kui maksukohustuslase andmed on registrist kustutatud käibemaksuseaduse § 22 lõikes 1 nimetatud avalduse alusel (s.o kui maksukohustuslase käive ei ületanud jooksval ega eelmisel kalendriaastal ega maksukohustuslase hinnangul ei ületa ka järgneva 12 kuu jooksul 40 000-eurost piirmäära). Sellisel juhul algab 40 000 euro arvestus sama kalendriaasta raames registrist kustutamise päevale järgnevast päevast (KMS § 19 lõige 2).

Registreerimisavalduse esitamise ja käsitamise protsess on sarnane eelpool kirjeldatuga (maksumaksjale kolm tööpäeva avalduse esitamiseks ja maksuhaldurile viis tööpäeva otsuse tegemiseks).

Alates 01.01.2025 on välisriigi väikeettevõtjatel, kelle käive Euroopa Liidus jääb alla 100 000 euro ja kes ei ületa maksuvaba piirmäära riikides, kus nad tegutsevad, võimalik kasutada väikeettevõtjate erikorda.

Piirmäära arvestus alates 01.01.2025

Alates 01.01.2025 loetakse 40 000 euro suuruse käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära sisse:

• kaupade ja teenuste maksustatav, sealhulgas 0% määraga maksustatav käive, välja arvatud põhivara võõrandamine;
• kinnisasjatehingute (KMS § 16 lg 2 p 2, p 3 ja p 6) käive, välja arvatud põhivara võõrandamine ja juhuslikud tehingud;
• kindlustusteenuste (KMS § 16 lg 2 p 1) ja finantsteenuste (KMS § 16 lg 2¹) käive, välja arvatud juhuslikud teenused.

Piirmäära sisse loetakse vaid käive, mille tekkimise koht on Eestis.

Kui isiku kogu käive on kas maksuvaba või 0% käibemaksuga maksustatav (ja see ei sisalda kauba ühendusesisest käivet), siis sõltumata käibe suurusest registreerimiskohustust ei teki.

Kinnisasjatehingute hulka arvatakse kõik käibemaksuseaduse § 16 lõikes 2 punktides 2, 3 ja 6 nimetatud tehingud – nii müügitehingud, üüri- ja renditehingud kui ka näiteks liikmelisus hooneühistus.

Piirmäära hulka arvestatavate kindlustusteenuste hulka arvatakse ka edasikindlustus- ja kindlustusvahendusteenus.

Piirmäära hulka arvestatavate finantsteenuse hulka arvestatakse käibemaksuseaduse § 16 lõikes 2¹ nimetatud teenused:

• hoiustamistehingud avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks;
• laenutehingud, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaenud ja muud äritehingute finantseerimise tehingud;
• liisingutehingud;
• makseteenused makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses, välja arvatud tehingud meenemüntidega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 651/2012 euromüntide emiteerimise kohta (ELT L 201, 27.07.2012, lk-d 135–137) tähenduses või ühenduseväliste riikide meenemüntidega, mis ei ole investeeringukuld;
• mittesularahaliste maksevahendite, näiteks elektrooniliste maksevahendite, e-raha, reisitšekkide ja vekslite väljastamine ja haldamine;
• tagatis- ja garantiitehingud ning muud isikule tulevikus siduvaid kohustusi tekitavad tehingud;
• tehingud nii oma kui ka klientide arvel väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–7 sätestatud kaubeldavate väärtpaberite ja välisvaluutaga ning muud rahaturutehingud, sealhulgas tehingud tšekkide, vekslite, hoiusesertifikaatide ja muude selletaoliste instrumentidega;
• punktis 7 nimetatud väärtpaberite emiteerimise ja müügiga seotud tehingud ja toimingud;
• rahamaakleri tegevus;
• punktides 1–9 nimetatud teenustega seotud läbirääkimisteenus;
• investeerimisfondide seaduses sätestatud investeerimisfondi ja muu finantsjärelevalve alla kuuluva Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi investeerimisfondi valitsemine, sealhulgas fondivalitseja ülesannete edasiandmise korral fondi valitsemisega seonduvate teenuste osutamine fondile.

Et hinnata, kas finantstehingu puhul on tegemist käibega käibemaksuseaduse mõistes, tuleb pöörata tähelepanu sellele, kas tegu on isiku iseseisva majandustegevuse käigus teenuse osutamisega st kas isik saab oma teenuse hinna määramises kaasa rääkida. Näiteks hoiuseintressid on põhimõtteliselt küll tasu pangale laenuks antud raha eest, kuid kuna hoiuseintresside saaja ise ei saa intressi suurust määrata, ei saa neid lugeda käibeks käibemaksuseaduse mõistes. Kui üks ettevõte annab teisele laenu, siis lepitakse intress kokku, teenuse osutaja määrab hinna ja tegu on ettevõtlusega, millest tekib käive.

Finantsteenuste käibe hulka tuleb seega lugeda näiteks erinevate väärtpaberite müük ja laenu andmisel saadud intressid, kui need ei ole juhuslikud tehingud. Finantsteenuste käibe hulka ei loeta lisaks hoiuseintressidele ka näiteks võlakirjadelt saadavat intressi, dividendi saamist ja võlakirja lunastamist.

Muud maksuvabad teenused, näiteks tervishoiu- või haridusteenus, jäävad ka alates 01.01.2025 piirmäära arvestusest välja.

Lisaks ei arvestata piirmäära hulka põhivara müüki ega kinnisasja-, finants- ja kindlustustehinguid juhusliku tehinguna. Juhuslikkust ei saa hinnata pelgalt sageduse, summa suuruse ega osakaalu järgi. Tehing on üldjuhul juhuslik, kui ettevõte on investeerinud oma vabad vahendid, andnud laenu vms, kuid ettevõte on loodud mingi muu tegevuse jaoks.

---

Näide 1: Eesti äriühingul tekib aasta jooksul käive vaid eluruumi üürile andmisest summas 42 000 eurot. Kuna tekib vaid maksuvaba käive, siis ei ole ka alates 2025. aastast kohustust käibemaksukohustuslasena registreerida.

---

Näide 2: Eesti äriühingul on alates kalendriaasta algusest põhitegevusena maksuvaba käive eluruumi üürile andmisest 38 000 eurot ja lisaks sellele maksustatav käive koolitusteenuse pakkumisest 2500 eurot. Ettevõttel on nii maksustatav käive kui ka maksuvaba kinnisasjaga seotud käive (mis ei ole juhuslik tehing) ning alates päevast, millal kalendriaasta käive kokku ületab 40 000 eurot, tekib kohustus registreerida käibemaksukohustuslaseks. Samuti tuleb sisendkäibemaksu mahaarvamisel hakata arvestama proportsiooni.

---

Näide 3: ettevõte tegeleb mänguasjade valmistamisega. Käive kalendriaastas on 38 000 eurot. Ettevõttel tekib vaba rahasumma, mille ta annab ühekordselt laenuks ja teenib intresse 3000 eurot. Järgmisel aastal kavatseb ettevõte tagasi saadud laenu koos intressidega investeerida mänguasjavabriku arendamisesse. Sellisel juhul võib finantstehingu lugeda juhuslikuks ja kuigi koos intressidest tekkiva maksuvaba käibega 40 000 piirmäär ületati, registreerimiskohustust ei teki.

---

Näide 4: ettevõtte tegevusala on väärtpaberite ost ja müük. Maksuvaba käive aktsiate müügist on 300 000 eurot ja maksustatav käive konsultatsiooniteenusest 1000 eurot. Alates 01.01.2025 on kohustus registreerida käibemaksukohustuslaseks piirmäära 40 000 täitumisel. Kui ettevõttel alates kalendriaasta algusest on vaid maksuvaba käive, tekib registreerimiskohustus päevast, millal tekib maksustatav käive.

---

Näide 5: ettevõte osutab maksuvaba tervishoiuteenust summas 500 000 eurot, lisaks müüb koolitusteenust summas 2000 eurot. Ka aastal 2025 ei teki käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustust, kuna tervishoiuteenus kuulub sotsiaalset laadi maksuvabastuse hulka, mida piirmäära hulka ei arvata.

Maksukohustuslasena registreerimise võimalus

Maksustatava käibe piirmäära ületamisel on isikul seadusest tulenev kohustus end maksukohustuslasena registreerida. Samas on isikul võimalus end vabatahtlikult maksukohustuslaseks registreerida ka juhul, kui tema maksustatav käive ei ületa 40 000 eurost piirmäära või kui tal ei ole maksustatavat käivet veel tekkinud. Samuti on isikul õigus esitada avaldus enda maksukohustuslasena registreerimiseks juhul, kui tal tekib Eestis maksuvaba ühendusesisene soetamine või kauba eksport (KMS § 20 lg 1, lg 2).

Registreerimisavalduse esitamisel peab isik tõendama, et ta kas juba tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab seda. Kui isiku ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda isikult lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Tõend on igasugune teave, mis kinnitab, et avalduse esitaja on avalduses märgitud tegevuskohas kas alustanud ettevõtlust või ettevõtluse alustamine on kavandatud. Sellised tõendid võivad olla näiteks äriplaan, eellepingud, lepingud (rent, hange, tarne, tööd jms), tehtavate tööde objektid jne. Maksuhaldur otsustab registreerimise tõendite saamisest alates viie tööpäeva jooksul. Maksuhaldur jätab isiku registreerimata, kui isik ei tegele ettevõtlusega või ei alusta ettevõtlust (KMS § 20 lg 4¹).

Kui ettevõtlusega tegelemine on tõendatud, registreeritakse isik maksukohustuslasena avalduse saamise päeva või avaldaja soovil hilisema kuupäeva seisuga.

Kui isik märgib oma sama seaduse § 20 lõike 2 alusel esitatud avalduses soovitavaks maksukohustuslasena registreerimise alguskuupäevaks avalduse esitamise kuupäevast varasema kuupäeva, registreeritakse isik maksukohustuslasena käibemaksuseaduse kohaselt ikkagi avalduse esitamise päevast, mitte avaldusel näidatud varasemast kuupäevast (KMS § 20 lg 4).

Ettevõtlusega tegelemist või ettevõtluse alustamist peab maksukohustuslasena registreeritav isik tõendama nii vabatahtliku avalduse alusel registreerimisel kui ka registreerimisel seoses registreerimiskohustuse tekkimisega.

Registreerimine maksuhalduri algatusel

Juhul, kui maksukohustuslane ei ole registreerimisavaldust seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitanud (ei esita üldse avaldust või esitab selle hilinenult), registreerib maksuhaldur isiku tagasiulatuvalt omal algatusel päevast, mil käive ületas 40 000 eurot ning teeb vastavasisulise otsuse maksukohustuslasele teatavaks kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates (KMS § 20 lg 10).

Kui maksukohustuslane on registreerimisavalduse küll esitanud ja ka maksukohustuslasena registreeritud, kuid peale registreerimist selgub, et avaldus esitati hilinenult ja seaduses sätestatud käibe piirmäär on tegelikult ületatud varem, teeb maksuhaldur uue registreerimisotsuse. Maksuhaldur tunnistab oma esialgse otsuse tagasiulatuvalt kehtetuks ning isik registreeritakse uue otsusega päevast, mil vastavas suuruses maksustatav käive tekkis. Ka antud juhul edastab maksuhaldur isikule tema registreerimise kohta tehtud otsuse kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates (KMS § 20 lg 11).

Isik, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht

Kui ettevõtlusega tegeleval välisriigi isikul, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, tekib maksustatav käive, mille käibe tekkimise koht on Eesti, kuid mida maksukohustuslase ega piiratud maksukohustuslase poolt kauba soetamisel või teenuse saamisel Eestis ei maksustata, tekib tal registreerimiskohustus maksustatava käibe tekkimise päevast.

Näiteks kui välisriigi isik osutab Eestis teenust (millelt on vaja käibemaks arvestada ja tasuda Eestis) isikule, kes ei ole Eestis käibemaksukohustuslane, peab välisriigi isik kohe registreerima ennast Eesti maksukohustuslaseks (ja teenuse Eestis ära maksustama). Kui ta aga osutab teenust Eesti maksukohustuslasele, ei pea ta ennast Eestis maksukohustuslaseks registreerima, sest Eesti maksukohustuslane pöördmaksustab saadud teenuse ise oma käibedeklaratsioonil.

Registreerimiskohustust ei teki juhul, kui isiku kogu maksustatava käibe moodustab 0% käibemaksumääraga maksustatav käive, välja arvatud kauba ühendusesisene käive ja käive, mis tekib kauba võõrandamisel internetipõhist kauplemiskohta omavale isikule juhul, kui teda loetakse käibemaksuseaduse § 4 lõike 1³ kohaselt kauba soetajaks.

Seega on välisriigi isik kohustatud end kohe registreerima Eestis maksukohustuslasena, kui tal tekib Eestis maksustatav käive, mida pöördkäibemaksuga ei maksustata. Samas saab välisriigi isikul tekkida Eestis registreerimise kohustus üksnes juhul, kui tehingu teine pool on Eestis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik, sest maksukohustuslasest ostjal tekib alati pöördmaksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel välisriigi isikult, kes ei ole Eestis maksukohustuslasena registreeritud (üldine pöördmaksustamise kohustus – KMS § 3 lg 4 p 5, § 3 lg 5).

Samuti ei teki registreerimiskohustust teise liikmesriigi maksukohustuslasel ja ettevõtlusega tegeleval ühendusevälise riigi isikul teenuse osutamisel, ühendusesisesel kaugmüügil ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamisel juhul, kui isik on registreeritud teises liikmesriigis teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorra (KMS § 43) rakendajana ja nimetatud käive kuulub maksustamisele selle erikorra alusel (KMS § 19 lg 3).

Kui internetipõhist kauplemiskohta omaval ühendusevälise riigi isikul, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, tekib sama seaduse § 4 lg 1³ nimetatud juhul maksustatav käive Eestis, kuid isik ei ole ennast registreerinud ei maksukohustuslasena ega teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ega internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorra (KMS § 43) rakendajana, on käibemaksu tasumise eest temaga solidaarselt vastutav isik, kellelt ta kaubad soetas, käibe suhtes, mis on tekkinud kuni ühendusevälise riigi isiku maksukohustuslasena registreerimiseni.

Kui ettevõtlusega tegeleva teise liikmesriigi isiku käibemaksuseaduse § 10¹ lõikes 3 nimetatud kauba (ühendusesisese kaugmüük) ja teenuse (elektroonilise side teenus ja elektrooniliselt osutatav teenus) piiriülene käive kokku ületab kalendriaastal 10 000 eurot, tekib tal registreerimiskohustus nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast alates. Selle piirmäär hulka arvestatakse ka aktsiisikauba ühendusesisene kaugmüük (KMS § 19 lg 4).

Ühendusesisene kaugmüük on kauba, välja arvatud uue transpordivahendi või paigaldatava või kokkupandava kauba võõrandamine ja toimetamine võõrandaja poolt või eest teise liikmesriiki seal maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule. Ühendusesisese kaugmüügiga on tegemist ka juhul, kui kauba võõrandaja sekkub kaudselt käibemaksuseaduse § 2 lõikes 9 nimetatud kauba toimetamisse teise liikmesriiki seal maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule.

Ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, võib end maksukohustuslasena registreerides määrata maksukorralduse seaduses nimetatud maksuesindaja, kelle maksuhaldur on heaks kiitnud. Ettevõtlusega tegeleval ühendusevälise riigi isikul, kellel puudub püsiv tegevuskoht Eestis, tuleb end maksukohustuslasena registreerides määrata maksukorralduse seaduses nimetatud maksuesindaja, kelle maksuhaldur on heaks kiitnud. Sätet ei kohaldata käibemaksuseaduse § 43 lõikes 22 nimetatud juhul, mille kohaselt ei saa ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, kes kasutab erikorda teenuste osutamiseks ühenduses asuvale mittemaksukohustuslasele, endale määrata maksuesindajat.

Kui aga ühendusevälise riigi isik, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, teostab ühendusesisest kaugmüüki Eestist või võimaldab internetipõhise kauplemiskoha kaudu ettevõtlusega tegeleval ühendusevälise riigi isikul Eestis asuvat kaupa võõrandada Eestis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule, siis selline isik peab ennast registreerima Eestis maksukohustuslasena ja määrama endale maksuesindaja (KMS § 20 lg 6).

Alates 1. jaanuarist 2022 ei ole Eestis käibemaksukohustuslasena registreerimisel kohustust maksuesindajat määrata sellisel Eestis püsivat tegevuskohta mitteomaval ühendusevälise riigi ettevõtjal, kelle asukohariigiga on Euroopa Liit sõlminud käibemaksuga seotud halduskoostööd, pettusevastast võitlust ja nõuete sissenõudmist käsitleva vastastikuse abi lepingu. Praegu on sellisteks ühendusevälisteks riikideks Norra ja Suurbritannia.

Käibemaksukohustuslase meelespea

Maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas (KMS § 24 lg 1):

• lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu,
• arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma seaduses sätestatud korras,
• tasuma käibemaksu seaduses sätestatud korras,
• säilitama dokumente ja pidama arvestust seaduses sätestatu kohaselt,
• esitama seaduse nõuetele vastavaid arveid.

Eelnimetatud kohustused kehtivad ka Eestis maksukohustuslasena registreeritud välisriigi isikule, kelle käive tekib Eestis, välja arvatud käibemaksuseaduse § 3 lõikes 3¹ nimetatud juhtudel ning juhul, kui Eestis registreeritud välisriigi isikul puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis (KMS § 24 lg 2).

Käibemaksukohustuslasel on õigus oma käibemaksukohustusest maha arvata samal maksustamisperioodil maksustatava käibe tarbeks ostetud kaupadelt ja teenustelt tasumisele kuuluv käibemaks (sisendkäibemaks). Kui ettevõtlus puudub või kui kaubad ja teenused on soetatud maksuvaba käibe tarbeks, siis sisendkäibemaksu maha arvata ei saa.

Käibemaksukohustuslase maksukalender

Kuupäev	Kohustus	Kes
Iga kuu 20. kuupäev	Käibedeklaratsiooni (vorm KMD) ning käibedeklaratsiooni lisa (vorm KMD INF) esitamine	Kõik käibemaksukohustuslased
Iga kuu 20. kuupäev	Käibemaksu tasumine	Kõik käibemaksukohustuslased
Iga kuu 20. kuupäev	Ühendusesisese käibe aruande (vorm VD) esitamine	Käibemaksukohustuslased, kes müüvad kaupu või osutavad teatud teenuseid teiste Euroopa Liidu riikide käibemaksukohustuslastele
Iga kuu 10. kuupäev	Tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja tööstuskindlustusmakse deklaratsiooni (vorm TSD) esitamine Käibemaksukohustuslane ei pea esitama deklaratsiooni TSD (nulldeklaratsiooni), kui tal ei olnud maksukohustust ega maksukohustust mõjutavaid asjaolusid.	Käibemaksukohustuslased, kellel on kohustus esitada vorm TSD
Iga kuu 10. kuupäev	Maksude ja maksete tasumine vormi TSD alusel	Käibemaksukohustuslased, kellel on kohustus esitada vorm TSD

Kui kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäevaks puhkepäevale järgnev esimene tööpäev (TsÜS § 136 lg 8).

Maksu- ja tolliamet teavitab kõiki uusi käibemaksukohustuslasi kuue kuu jooksul pärast registreerimist igakuiselt deklaratsiooni vormide KMD ja TSD esitamise tähtaegadest e-kirjaga.

Deklaratsioonide esitamisest

Käibemaksuga maksustamise periood on kalendrikuu. Kui esimese maksustamisperioodi kalendripäevade arv on väiksem kui 15 (näiteks olete käibemaksukohustuslasena registreeritud alates 18. kuupäevast), siis võib esimese perioodi käibe deklareerida koos järgmise maksustamisperioodi käibega, esitades kahe maksustamisperioodi kohta ühe käibedeklaratsiooni.
Kõik deklaratsioonid on võimalik esitada elektroonselt e-teenuste keskkonnas e-MTA. Teenuste kasutamiseks peavad olema pääsuõigused. Infot pääsuõiguste andmise kohta leiate SIIT.

Käibedeklaratsiooni vormi KMD ja selle lisa vormil KMD INF esitamine paberil on lubatud ainult isikutel, kes on olnud käibemaksukohustuslased vähem kui 12 kuud ja ei kajasta käibedeklaratsiooni lisal rohkem kui 5 arvet. Isikud, kes on olnud käibemaksukohustuslased üle 12 kuu ja/või kajastavad käibedeklaratsiooni lisal rohkem kui 5 arvet, võivad käibedeklaratsiooni ja selle lisa paberil esitada ainult maksu- ja tolliametile esitatud motiveeritud taotluse alusel.

Deklaratsioonivormi TSD esitamine paberil on lubatud ainult juhul, kui TSD lisal 1 on täidetud kuni 5 rida, s.t deklareeritakse kuni viis väljamakse saajat.

Eesti KMKR numbri kontrollimine
Euroopa Liidu KMKR numbri kontrollimine

Maksukohustuslase registrist kustutamine

Maksukohustuslase avalduse alusel

Maksukohustuslane võib esitada avalduse enda registrist kustutamiseks juhul, kui tema käibemaksuseaduse § 19¹ lõikes 3 nimetatud tehingute käive, mille tekkimise koht on Eesti, ei ole ületanud jooksval ega eelmisel kalendriaastal ega ületa tema arvestuste kohaselt järgneva 12 kuu jooksul 40 000 eurot (KMS § 22 lg 1). Seega registrist kustutamise avalduse esitamisel ei saa nüüd enam lähtuda ainult maksukohustuslase arvestustest, et tema järgneva 12 kuu käive ei ületa registreerimise piirmäära, vaid oluline on ka eelmise ja jooksva kalendriaasta tegeliku käibe suurus.

Ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik võib esitada maksuhaldurile avalduse enda maksukohustuslasena registrist kustutamiseks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused (KMS § 22 lg 2):

• isik teostab ühendusesisest kaugmüüki teisest liikmesriigist Eestisse või osutab elektroonilise side teenust või elektrooniliselt osutatavat teenust Eestis asu- või elukohta omavale isikule, kes ei ole registreeritud üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena;
• isik on registreeritud maksukohustuslasena seaduse alusel enne samas seaduses sätestatud registreerimiskohustuse tekkimist;
• isik on olnud maksukohustuslasena registreeritud vähemalt kaks kalendriaastat;
• isiku tehtavate seaduses nimetatud tehingute käive, mille tekkimise koht on Eesti, ei ole ületanud jooksval ega eelmisel kalendriaastal ega ületa tema arvestuste kohaselt järgneva 12 kuu jooksul 40 000 eurot või 10 000 eurot sätestatud piirmäära (tingimus on alates 01.01.2025 muudetud).

Kui ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik, kes on registreeritud maksukohustuslasena käibemaksuseaduse § 19 lõike 4 või sama seaduse § 20 lõike 2 alusel enne käibemaksuseaduse § 19 lõikes 4 sätestatud registreerimiskohustuse tekkimist ning registreerib ennast teises liikmesriigis teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorra OSS rakendajaks, kustutatakse ta maksukohustuslasena registrist tema avalduse alusel tingimusel, et tema tehtavate sama seaduse § 19¹ lõikes 3 nimetatud tehingute käive, mille tekkimise koht on Eesti, ei ole ületanud jooksval ega eelmisel kalendriaastal ega ületa tema arvestuste kohaselt järgneva 12 kuu jooksul 40 000 euro piirmäära (KMS § 22 lg 2¹, muudetud alates 01.01.2025).

Maksuhalduri algatusel

Maksuhalduril on õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei ole esitanud käibedeklaratsioone kuue viimase järjestikuse maksustamisperioodi kohta (KMS § 22 lg 3). Enne registrist kustutamist võtab maksuhaldur maksukohustuslasega ühendust.

Maksuhalduril on õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes Eestis ettevõtlusega ei tegele. Kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur teatab maksukohustuslasele registrist kustutamise kavatsusest kirjalikult ning annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist (KMS § 22 lg 3¹).

Enne esitatud avalduse põhjal maksukohustuslase registrist kustutamise otsustamist võib maksuhaldur maksukohustuslase majandustegevust kontrollida (KMS § 22 lg 1). Registrist kustutatuks loetakse isik vastavasisulises otsuses nimetatud kuupäeva seisuga (mis protsessi kestvusest tingituna – kontrollimine jms – võib olla hilisem, kui maksumaksja soovis).

Kui maksukohustuslane või tema tegevus on lõpetatud ja lõpetamise kohta tehtud registrikanne on jõustunud ning maksuhaldur on saanud sellekohase teate, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist (KMS § 22 lg 4).

Kohustused registrist kustutamisel

Registrist kustutamisel tasub maksukohustuslane käibemaksu võõrandamata kaubalt, mille sisendkäibemaksu ta on soetamisel maha arvanud. Kauba maksustatav väärtus on selle soetusmaksumus või selle puudumisel omahind. Võõrandamata põhivaralt soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaks korrigeeritakse vastavalt käibemaksuseaduse § 32 lõikes 4 sätestatule (KMS § 29 lg 10).

Maksukohustuslaste registreerimine ühe maksukohustuslasena ehk käibemaksugrupina

Käibemaksugrupina registreeritud isikutel on ühine käibemaksukohustuslasena registreerimise number, nad peavad ühist käibemaksuarvestust, ning esitavad ühiseid käibedeklaratsioone (KMD), ühendusesisese käibe aruandeid (VD) ja ühendusesisese käibe muutmise aruandeid (VDP).

Käibemaksugrupi liikmete omavahelisi tehinguid käibemaksuga ei maksustata, s.t omavahelistele arvetele käibemaksu ei lisata, ning käibedeklaratsioonil ei deklareerita. Käibemaksugrupi liikmete tehinguid käibemaksugrupi väliste isikutega loetakse käibemaksugrupi tehinguteks ja need maksustatakse üldpõhimõtete alusel.

Kõik käibemaksugrupi liikmed vastutavad käibemaksu tähtaegse tasumise eest solidaarselt. Samuti vastutavad kõik liikmed käibemaksugrupi registrist kustutamise korral solidaarselt käibemaksuvõla eest, mis on tekkinud perioodil, millal nad olid registreeritud käibemaksugrupina.

Rahandusministri 18.12.2009. a määrus nr 69 “Käibemaksugrupi registreerimise kord, registreerimisavalduse vorm, registreerimise kohta tehtava maksuhalduri otsuse vorm ning käibemaksugrupi registrist kustutamise kord“.

Käibemaksuseaduse § 26

Käibemaksugrupina registreerimise tingimused

Käibemaksugrupina registreeritakse isikud, kes on Eestis ettevõtlusega tegelevad Eesti maksukohustuslased:

• emaettevõtja ja tütarettevõtjad äriseadustiku tähenduses;
• majanduslikult ja organisatsiooniliselt seotud maksukohustuslased, kui iga käibemaksugrupi koosseisus registreeritava äriühingu aktsiatest, osalusest või häältest kuulub samale isikule rohkem kui 50 protsenti või kui isikud on seotud frantsiisilepingu alusel.

Seega võib käibemaksugrupina registreerida Eestis ettevõtlusega tegelevad maksukohustuslased, kes on omavahel tihedalt seotud rahaliselt, majanduslikult ja organisatsiooniliselt (kõik kolm tingimust peavad olema täidetud).

• Rahaliste sidemete all mõeldakse kas osalust käibemaksugrupina registreeritavates äriühingutes või seotust frantsiisilepingu alusel.
• Majanduslikud sidemed – liikmete tegevus on samalaadne või üksteist täiendav või üksteisest sõltuv.
• Organisatsioonilised sidemed – ühine või vähemalt osaliselt ühine juhtimisstruktuur.
• Maksukohustuslane võib kuuluda samaaegselt ainult ühte käibemaksugruppi.

Käibemaksugrupi avaldused ja nende esitamine

Käibemaksugrupina registreerimiseks esitatakse esindusisiku kaudu kirjalik avaldus vormil KRÜ ja grupi registrist kustutamiseks vabas vormis avaldus, milles peab olema märgitud registrist kustutamise põhjus ning andmed, mis on käibemaksugrupina registreerimise avalduse vormil KRÜ (isikute nimed ja registrikoodid, juhatuse liikmete või nende volitatud isikute ees- ja perekonnanimed, isikukoodid ja allkirjad ning allkirjastamise kuupäevad).

Käibemaksugrupina registreerimise ja registrist kustutamise avaldusi saab esitada kas elektrooniliselt e-MTAs, e-posti aadressil digitaalselt allkirjastatult või paberkandjal teenindusbüroos.

Käibemaksugrupi avalduste elektrooniline esitamine

Avalduse e-MTAs esitamisel peab esitajal (sh avalduse kinnitajal) olema pääsuõigus “Käibemaksukohustuslasena registreerimise (KMKR) avalduste esitamine”.
Pääsuõiguse andmiseks peab volitamise õigust omav isik sisenema e-MTAsse esindaja rollis ning valima “Seaded” – “Pääsuõigused” – “Esindajate pääsuõigused”.
Pääsuõiguste administreerimise lehel tuleb sisestada kasutaja isikukood, keda volitatakse, ning valida jaotise “Üksikõigused” all pääsuõigus “Käibemaksukohustuslasena registreerimise (KMKR) avalduste esitamine”.

Avalduse esitamiseks volitatud isikuna valige e-MTAs “Registrid ja päringud” – “Registreerimine” – “Käibemaksukohustuslaseks registreerimine”.

Kõik avaldused esitatakse esindusisiku kaudu, s.t e-MTAs alustab (avab avalduse vaate, täidab väljad ja vajutab nuppu “Esitan”) avalduse esitamist esindusisik ja kõik grupi liikmed peavad e-MTAs selle avalduse kinnitama (liikme kuval nupp “Kinnitan”) või avaldusega mittenõustumisel selle tagasi lükkama (liikme kuval nupp “Lükkan tagasi”).

Avalduse esitamisel tuleb jälgida, et grupi koosseisus peab olema lisaks esindusisikule märgitud vähemalt üks grupi liige. Avaldus loetakse maksu- ja tolliametile esitatuks kuupäeval, millal viimane grupi liige selle kinnitab. Kui üks grupi liige ei kinnitanud avaldust (lükkab avalduse tagasi), siis on avaldus ametile esitamata.

Käibemaksugrupi avalduste liigid elektroonilisel esitamisel

Käibemaksugrupi avalduse elektroonilisel esitamisel jagunevad avaldused kolme tüüpi avaldusteks: käibemaksugrupina registreerimise, muutmise ja registrist kustutamise avaldusteks.

1. Käibemaksugrupina registreerimine. Käibemaksugrupina registreerimise avaldus – esitatakse esmakordsel käibemaksugrupina registreerimisel. Avalduse esitamise algatab isik, kes valitakse grupi liikmete hulgast esindusisikuks.
2. Käibemaksugrupi koosseisu muutmine. Kui soovitakse käibemaksugruppi registrist kustutada ja kustutamisele järgnevast päevast uues koosseisus grupina uuesti registreerida, siis muudatusena on lisatud grupi järjepidevuse hoidmiseks käibemaksugrupi muutmise avaldus.

• Käibemaksugrupi muutmise avaldus – esitatakse juhul, kui soovitakse muuta grupi koosseisu (sh juhul, kui koosseisu muutmise põhjuseks on grupina registreerimise asjaolude äralangemine jooksvas kuus) avalduse esitamise kuule järgneva kuu või sellest hilisema kuu esimese päeva seisuga. Näiteks üks grupi liige soovib grupist lahkuda ja/või soovib uus maksukohustuslane grupiga liituda.

• Käibemaksugrupi muutmise avaldus registreerimise aluseks olnud asjaolude äralangemisel (minevikus) – esitatakse juhul, kui grupi koosseisus on osaliselt grupina registreerimise asjaolud äralangenud. Avaldus esitatakse grupi muutmiseks asjaolude lõppemise kuule järgneva kuu esimese päeva seisuga (s.t jooksva kuu esimese päeva seisuga). Näiteks kui on 1. oktoober 2024 ja asjaolusid enam ei esine kuupäevaga 28. september 2024, siis avaldusel märgitakse muutmise kuupäevaks “oktoober 2025”.

• Käibemaksugrupi muutmise avaldus liikme äriregistrist kustutamise või pankroti korral – esitatakse juhul, kui grupi koosseisu kuuluvale äriühingule kuulutatakse välja pankrot või ta kustutatakse äriregistrist. Avaldus esitatakse pankroti väljakuulutamise või äriregistrist kustutamise kuupäeva seisuga. Juhul, kui kuulutatakse välja pankrot või kustutatakse äriregistrist grupi esindusisik, siis erandina saab avalduse esitada ainult grupi liikmete hulgast valitud uus esindusisik.

3. Käibemaksugrupi registrist kustutamine. Käibemaksugrupi kustutamise avaldus – esitatakse juhul, kui soovitakse gruppi registrist kustutada avalduse esitamise kuule järgneva kuu või sellest hilisema kuu esimese päeva seisuga.
   Käibemaksugrupi kustutamise avaldus registreerimise aluseks olnud asjaolude äralangemisel (minevikus) – esitatakse juhul, kui grupi koosseisus on grupina registreerimise asjaolud äralangenud. Avaldus esitatakse grupi kustutamiseks asjaolude lõppemise kuule järgneva kuu esimese päeva seisuga.
   Käibemaksugrupi kustutamise avaldus liikme äriregistrist kustutamise või pankroti korral – esitatakse juhul, kui grupi koosseisu kuuluvale äriühingule kuulutatakse välja pankrot või ta kustutatakse äriregistrist. Avaldus esitatakse pankroti väljakuulutamise või äriregistrist kustutamise kuupäeva seisuga.

Juhul, kui pankrot kuulutatakse välja või kustutatakse äriregistrist grupi esindusisik, siis erandina saab avalduse esitada ka grupi liikmete hulgast valitud liige.

Erandina ei pea grupi liikmed kinnitama avaldust “Käibemaksugrupi kustutamise avaldus liikme äriregistrist kustutamise või pankroti korral”, vaid avaldus loetakse kohe pärast esindusisiku poolt esitamist (nupu “Esitan” vajutamist) maksu- ja tolliametile esitatuks.

Käibemaksugrupina registreerimise, muutmise ja registrist kustutamise kuupäeva otsustab maksu- ja tolliamet avalduse läbivaatamise käigus.

Käibemaksugrupina registreerimine

Käibemaksugrupina registreerimise otsus tehakse ja edastatakse käibemaksugrupina registreeritud maksukohustuslastele 30 päeva jooksul arvates avalduse saamisest.

Üldjuhul registreeritakse maksukohustuslased käibemaksugrupina otsuse tegemise kuule järgneva kalendrikuu esimesest päevast.

Erandid

• Avalduse esitajate soovil registreeritakse maksukohustuslased käibemaksugrupina tagasiulatuvalt otsuse tegemise kalendrikuu esimesest päevast.
• Maksukohustuslased registreeritakse uuesti käibemaksugrupina selle kustutamisele järgneva päeva seisuga (kuu keskel), kui käibemaksugrupi registreerimisele eelnes vahetult käibemaksugrupi registrist kustutamine seoses käibemaksugrupi koosseisu kuuluva äriühingu pankroti väljakuulutamisega või äriregistrist kustutamisega. Kuu keskel registreerimist rakendatakse vaid juhul, kui registreeritavast käibemaksugrupist jäetakse välja üksnes äriregistrist kustutatud äriühingud ja äriühingud, mille pankrot on välja kuulutatud.

Esindusisik

Käibemaksugrupp registreeritakse avalduse esitanud isikute poolt valitud esindusisiku (käibemaksugruppi kuuluvate isikute hulgast) nimele, kes hakkab esindama käibemaksugruppi ning kelle käibemaksukohustuslasena registreerimise number (KMKR number) saab käibemaksugrupile ühiseks KMKR numbriks. Käibemaksugruppi kuuluva liikme, v.a esindusisiku, personaalne KMKR number käibemaksugrupina registreeritud perioodil peatatakse ehk on kehtetu.

Esindusisik:

• esindab käibemaksugruppi (sh suhtleb maksuhalduriga);
• esitab ühise käibedeklaratsiooni (vorm KMD) ning selle lisa (vorm KMD INF) eraldi iga käibemaksugruppi kuuluva isiku kohta;
• esitab muudetud andmetega vormi KMD (parandusdeklaratsioon), s.t grupina registreerimise maksustamisperioodi kohta esitab muudetud andmetega vormi KMD grupi esindusisik;
• esitab ühise ühendusesisese käibe aruande (vorm VD) ja/või ühendusesisese käibe muutmise aruande (vorm VDP), s.t iga grupi liige eraldi ei esita vorme VD ja VDP Maksu- ja Tolliametile;
• on see isik, kellele tagastatakse enammakstud käibemaks, s.t tulenevalt asjaolust, et ühise vormi KMD esitamise kohustus on käibemaksugrupi esindusisikul, kuulub ka enammakstud käibemaks tagastamisele esindusisikule, s.t kantakse tema ettemaksukontole.

Omavahelised tehingud ja arvete väljastamine

Käibemaksugrupina registreeritud isikute omavahelisi tehinguid ei loeta käibeks.

Käibemaksugrupi iga maksukohustuslase tehingut käibemaksugrupivälise isikuga loetakse käibemaksugrupi tehinguks selle isikuga. Käibemaksugrupina registreeritud isikute omavaheliste tehingute puhul arveid ei väljastata (KMS § 37).

Käibemaksugruppi kuuluva maksukohustuslase ja tema välisriigis asuva püsiva tegevuskoha vahelist teenuse osutamist käsitletakse ettevõtlusena. See tähendab, et teenuse osutamisel käibemaksugrupi liikme poolt välisriigis asuvale püsivale tegevuskohale tekib käive, kuna teenuse osutajaks loetakse käibemaksugrupp, mitte käibemaksugrupi liige eraldiseisvana. Sama põhimõte kehtib teenuse saamisel välisriigist ning ka juhul, kui püsiv tegevuskoht asub Eestis.

Solidaarne vastutus

Käibemaksugrupina registreeritud isikud vastutavad käibemaksu tähtaegse tasumise eest solidaarselt.

Seega, kui esindusisiku ettemaksukontol ei ole käibemaksunõude tasumiseks raha, siis tasumise tähtpäevale järgneval teisel tööpäeval võetakse raha solidaarse isiku ettemaksukontolt. Käibemaksugrupi registrist kustutamise korral vastutavad maksukohustuslased solidaarselt käibemaksuvõla eest, mis on tekkinud perioodil, kui nad olid registreeritud käibemaksugrupina.

Kauba või põhivara impordi deklaratsiooni vormil KMD deklareerimine

Käibemaksugrupi puhul peavad kauba või põhivara impordi käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerimise õiguse saamiseks olema täidetud kõik käibemaksuseaduse § 38 lõigetes 2¹–2³ kehtestatud tingimused kogu käibemaksugrupi ulatuses.

Käibemaksugrupi registrist kustutamine

Käibemaksugrupp kustutatakse registrist, kui:

• käibemaksuseaduse § 26 lõikes 1 nimetatud asjaolusid enam ei esine – nende lõppemise kuule järgneva kuu esimese päeva seisuga;
• käibemaksugrupi esindusisik esitab avalduse käibemaksugrupi kustutamiseks registrist, kui muutub grupi koosseis või muul põhjusel – avalduse saamise kuule järgneva kuu esimese päeva seisuga;
• käibemaksugrupi koosseisu kuuluvale äriühingule kuulutatakse välja pankrot või ta kustutatakse äriregistrist – pankroti väljakuulutamise või äriregistrist kustutamise kuupäeva seisuga.

Käibemaksugrupi registrist kustutamise otsus tehakse ja edastatakse käibemaksugruppi kuulunud isikutele 30 päeva jooksul arvates avalduse saamisest.

Käibemaksugrupi registrist kustutamise päevast alates loetakse maksukohustuslased taas registreerituks eraldi maksukohustuslastena, s.t grupi liikme personaalne KMKR number on samast kuupäevast kehtiv.

Kassapõhine käibemaksuarvestus

Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra rakendamise tingimused

Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra võivad valida kõik käibemaksukohustuslased, kelle maksustatav käive ei ületanud eelmisel kalendriaastal ega jooksva kalendriaasta algusest arvates 200 000 eurot. Nimetatud piirmäära arvestust peab maksukohustuslane kassapõhiselt ja arvesse ei võeta põhivara võõrandamist ja kinnisasja juhuslikku kaubana võõrandamist.

Käibemaksukohustuslasena registreerimise aja kindlaks määramine

Erikorra rakendamist sooviv isik peab käibemaksukohustuslasena registreerimiskohustuse piirmäära (40 000 eurot) arvestust kassapõhiselt. Tehingule, millega nimetatud piirmäär ületatakse, tuleb lisada käibemaks kogu tehingu ulatuses.

Käibemaksuseaduse § 44

Näide. Registreerimiskohustuse tekkimise piirmäära arvestus

Kaup lähetati 20.01	Summas 30 000 eurot	Tasumine 17.02	Summas 30 000 eurot
Teenus osutati 10.02	Summas 5000 eurot	Tasumine 18.03	Summas 5000 eurot
Kaup lähetati 01.04	Summas 5100 eurot	Tasumine 01.05	Summas 5100 eurot
	Kokku 40 100 eurot		Kokku 40 100 eurot

Seega kassapõhise arvestuse korral ületas käive 40 000 eurot 1. mail (üldkorra rakendamisel 1. aprillil). Kõigile sama päeva (1. mai) arvetele peab maksukohustuslane lisama käibemaksu.

Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra rakendamine

Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra rakendamise võivad valida kõik käibemaksukohustuslased, kelle maksustatav käive ei ületanud eelmisel kalendriaastal ega jooksva kalendriaasta algusest arvates 200 000 eurot.

Erikorra rakendamise soovist tuleb maksu- ja tolliametit teavitada kas käibemaksukohustuslasena registreerimise avalduse esitamisel või hiljemalt erikorra rakendamisele eelneval maksustamisperioodil.

Erikorra rakendamise teatise saab esitada

• e-MTAs. Teatise esitamiseks peavad kasutajal olema e-teenuste keskkonnas vastavad pääsuõigused. Pääsuõiguse andmiseks peab volitamise õigust omav isik e-MTAsse sisenema esindaja rollis ning valima seal “Seaded” — “Pääsuõigused” — “Esindajate pääsuõigused”. Pääsuõiguste administreerimise lehel tuleb sisestada kasutaja isikukood, keda volitatakse, ning valida jaotise “Üksikõigused” all pääsuõigus “Käibemaksukohustuslasena registreerimise (KMKR) avalduste esitamine”.
  Teatise esitamiseks volitatud isikuna valige “Registrid ja päringud” – “Käibemaksukohustuslaseks registreerimine – Uus avaldus – Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra rakendamine”.
• e-posti teel digitaalallkirjastatuna või
• teenindusbüroos

Teatise esitamise õigus on käibemaksukohustuslase allkirjaõiguslikul või volitatud isikul.

Kui esitab volitatud isik, siis tuleb e-kirja manusesse lisada või teenindusbüroos esitada ka volitust tõendav dokument.

Amet teavitab kassapõhise käibemaksuarvestuse rakendamise õiguse andmisest või sellest keeldumisest e-kirjaga hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast teatise saamist. Kui e-posti aadress puudub, siis saadetkase teavitus SMSiga.

Kassapõhise käibemaksukohustuslase meelespea

Käibemaksukohustuslasena on õigus arvestatud käibemaksust maha arvata maksustatava käibe tarbeks ostetud kaupadelt ja teenustelt tasumisele kuuluv käibemaks (sisendkäibemaks). Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tekib ettevõtluses maksustatava käibe tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse eest tasumisel, s.t kui kauba soetamise või teenuse saamise eest tasutud ei ole, siis sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus puudub. Kauba soetamise või teenuse saamise eest osalisel tasumisel on sisendkäibemaksu õigus maha arvata kauba või teenuse eest tasutud osas.

Kui ettevõtlus puudub või kui kaubad ja teenused on soetatud maksuvaba käibe tarbeks, siis sisendkäibemaksu maha arvata ei saa.

Käibemaksukohustuslase kohustused

Käibemaksukohustuslasena tuleb alates registreerimise päevast täita käibemaksukohustuslase kohustusi, sh:

• lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu;
• esitama käibemaksuseaduse §-s 37 sätestatud nõuetele vastavaid arveid;
• säilitama dokumente ja pidama arvestust;
• arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma ja tasuma käibemaksu.

Käibemaksukohustuslase maksukalender

Kuupäev	Kohustus	Kes esitab
Iga kuu 20. kuupäev	Käibedeklaratsiooni (vorm KMD) ning käibedeklaratsiooni lisa (vorm KMD INF) esitamine. Käibemaksu tasumine.	Kõik käibemaksukohustuslased
Iga kuu 20. kuupäev	Ühendusesisese käibe aruande (vorm VD) esitamine.	Käibemaksukohustuslased, kes müüvad kaupu või osutavad teatud teenuseid teiste Euroopa Liidu riikide käibemaksukohustuslastele.
Iga kuu 10. kuupäev	Tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja tööstuskindlustusmakse deklaratsiooni (vorm TSD) esitamine. Maksude ja maksete tasumine esitatud vormi TSD alusel.	Kõik käibemaksukohustuslased.

Kui kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäevaks puhkepäevale järgnev esimene tööpäev.

Maksu- ja tolliamet teavitab kõiki uusi käibemaksukohustuslasi kuue kuu jooksul pärast registreerimist igakuiselt deklaratsioonide KMD ja TSD esitamise tähtaegadest e-kirjaga.

Deklaratsioonide esitamisest

• Käibemaksuga maksustamise periood on kalendrikuu.
• Kui esimese maksustamisperioodi kalendripäevade arv on väiksem kui 15 (näiteks olete käibemaksukohustuslasena registreeritud alates 18. kuupäevast), siis võib esimese perioodi käibe deklareerida koos järgmise maksustamisperioodi käibega, esitades kahe maksustamisperioodi kohta ühe käibedeklaratsiooni.
• Kõik deklaratsioonid on võimalik esitada elektroonselt e-teenuste keskkonna e-MTA kaudu.
• Käibedeklaratsiooni (KMD) ja selle lisa (KMD INF) esitamine paberil on lubatud ainult isikutel, kes on olnud käibemaksukohustuslased vähem kui 12 kuud ja ei kajasta käibedeklaratsiooni lisal rohkem kui 5 arvet. Isikud, kes on olnud käibemaksukohustuslased üle 12 kuu ja/või kajastavad käibedeklaratsiooni lisal rohkem kui 5 arvet, võivad käibedeklaratsiooni ja selle lisa paberil esitada ainult ametile esitatud motiveeritud taotluse alusel.
• Deklaratsiooni TSD esitamine paberil on lubatud ainult juhul, kui TSD lisal 1 on täidetud kuni 5 rida, s.t deklareeritakse kuni viis väljamakse saajat.

Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorrast loobumine

Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorrast loobumiseks tuleb teavitada maksu- ja tolliametit. Kui erikorrast loobutakse vabatahtlikult (maksustatav käive ei ole aasta algusest ületanud 200 000 eurot), siis tuleb teatis esitada hiljemalt loobumisele eelneval maksustamisperioodil.

Kui erikorrast loobutakse kohustuslikult (maksustatav käive on aasta algusest ületanud 200 000 eurot), siis tuleb teatis esitada hiljemalt esimesel maksustamisperioodil, millest alates erikorra rakendamisest loobuti.

Teatist ei ole tarvis esitada, kui soovite ennast käibemaksukohustuslaste registrist kustutada. Käibemaksukohustuslaste registrist kustutamisel loobute ka kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorrast.

Erikorrast loobumise teatise saate esitada:

• e-MTAs. Teatise esitamiseks peavad kasutajal olema e-teenuste keskkonnas vastavad pääsuõigused,
• e-posti teel digitaalallkirjastatuna või
• teenindusbüroos.

Piiratud maksukohustuslane

Piiratud käibemaksukohustuslane on käibemaksuseaduse § 3 lõike 2 kohaselt isik, välja arvatud ettevõtlusega mittetegelev füüsiline isik, kes on registreeritud või kes on kohustatud end registreerima piiratud maksukohustuslasena (KMS § 21). Teise liikmesriigi piiratud maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta varakogum või isikuteühendus, kes on selles liikmesriigis käibemaksuga maksustamiseks registreeritud ning kelle maksukohustused vastavad piiratud maksukohustuslase maksukohustustele.

Mõiste hõlmab isikut, kes on registreeritud või on kohustatud end registreerima piiratud maksukohustuslasena. Piiratud maksukohustuslane maksab reeglina käibemaksu üksnes ühendusesiseselt kauba soetamiselt ning teenuste saamiselt (ja ka kauba impordilt), kuid ta ei lisa enda poolt võõrandatavatele kaupadele või osutatavatele teenustele käibemaksu ega oma õigust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.

Piiratud maksukohustuslasena registreeritakse isikud, kes soetavad kaupu teisest liikmesriigist üle piirmäära (10 000 eurot kalendriaastas) või saavad käibemaksuseaduse § 10 lõikes 5 loetletud teenuseid välisriigi (ükskõik kas teise liikmesriigi või Euroopa Liidu välise riigi) ettevõtjalt. Need isikud võivad olla ettevõtlusega tegelevad isikud, kes ei ole registreeritud maksukohustuslasena (näiteks maksuvaba käibega tegelevad äriühingud), ettevõtlusega mittetegelevad juriidilised isikud (näiteks mittetulundusühingud) või riigi-, valla- või linnaasutused.

Piiratud maksukohustuslasena ei käsitata füüsilisi isikuid, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes soetavad kaupu või teenuseid oma ettevõtluse tarbeks.

Teise liikmesriigi piiratud maksukohustuslane on isik, kes vastava riigi seadusandluse kohaselt on registreeritud ning vastab oma maksukohustustelt Eesti piiratud maksukohustuslasele.

Piiratud maksukohustuslasena registreerimine

Eesti isikul ja Eestis püsiva tegevuskoha kaudu tegutseval välisriigi isikul, kes saab Eestis maksukohustuslasena registreerimata ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult käibemaksuseaduse § 10 lõikes 5 nimetatud teenust, tekib piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus alates selle teenuse saamise päevast. Sätet ei kohaldata maksukohustuslasele ega ettevõtlusega mittetegelevale füüsilisele isikule (KMS § 21 lg 1).

Seega tekib piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus teenuse saamise päevast järgmiste käibemaksuseaduse § 10 lõikes 5 nimetatud teenuste saamisel:

• intellektuaalse omandi kasutada andmine või kasutamise õiguse üleandmine,
• reklaamiteenus,
• konsultatsiooni-, raamatupidamis-, õigus-, audiitori-, inseneri-, tõlke-, andmetöötlus- või infoteenus,
• finantsteenus, välja arvatud seifi üürile andmine, või kindlustusteenus, sealhulgas edasikindlustus- ja kindlustusvahendusteenus,
• tööjõu kasutada andmine,
• vallasasja, välja arvatud transpordivahendi üürile, rendile või kasutusvaldusse andmine,
• elektroonilise side teenus elektroonilise side seaduse tähenduses, kaasa arvatud ülekandeliinide kasutamise õiguse loovutamine,
• elektrooniliselt osutatav teenus,
• maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergia võrgule ligipääsu võimaldamine ja maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergia edastamine võrgu kaudu ning nendega otseselt seotud teenused,
• atmosfääriõhu kaitse seaduses reguleeritud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühiku võõrandamine,
• tasu eest sama lõike punktides 1–10 nimetatud teenusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine.

Juhul, kui isiku ühendusesiseselt soetatud kaupade (KMS § 8), välja arvatud aktsiisikaup ja uus transpordivahend, maksustatav väärtus ületab kalendriaasta algusest arvates 10 000 eurot, tekib tal piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus nimetatud piirmäära ületamise päevast, välja arvatud sama seaduse § 21 lõikes 2¹ sätestatud juhul. Sätet ei kohaldata maksukohustuslasele ega ettevõtlusega mittetegelevale füüsilisele isikule (KMS § 21 lg 2). Käibemaksuseaduse § 21 lg 2¹ sätestab, et juhul kui ettevõtlusega tegelev välisriigi isik, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, soetab ühendusesiseselt kaupa Eestis, tekib tal piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus kauba ühendusesisese soetamise päevast. Sätet ei kohaldata kauba ühendusesisesel maksuvabal soetamisel (KMS § 18).

Piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustuse tekkimise päevast arvates kolme tööpäeva jooksul on isik kohustatud esitama maksuhaldurile avalduse enda piiratud maksukohustuslasena registreerimiseks (KMS § 21 lg 3). Isik registreeritakse piiratud maksukohustuslasena registreerimiskohustuse tekkimise päeva seisuga.

Maksukohustuslasena registreerimata isik võib end piiratud maksukohustuslasena registreerida ka enne registreerimiskohustuse tekkimist, esitades selleks maksuhaldurile avalduse (KMS § 21 lg 4). Kui isik registreerib end piiratud maksukohustuslasena, tekib tal võimalus nullmääraga soetada kaupu ja saada teenuseid. Selleks tuleb informeerida müüjat või teenuse osutajat oma registreerimisnumbrist ning antud juhul saab piiratud maksukohustuslane kaubad ja teenused ilma käibemaksuta (müüja ei lisa kauba hinnale käibemaksu). Seega tekib piiratud maksukohustuslasel käibemaksu tasumise kohustus hiljem (mitte kauba soetamise või teenuse saamise hetkel) ning soetuse maksustamisel rakendub Eestis kehtiv maksumäär 22% või 9%.

Piiratud maksukohustuslasena registreerimiseks esitatakse piiratud maksukohustuslase registreerimise avalduse vorm (kehtestatud rahandusministri määrusega). Piiratud maksukohustuslase registreerimisel kohaldatakse käibemaksuseaduse §-s 20 sätestatud maksukohustuslase registreerimise sätteid.

Piiratud maksukohustuslase meelespea

Piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast arvates peab isik täitma piiratud maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas (KMS § 25 lõikele 1):

• arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lõikes 12 sätestatule. Piiratud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma (KMS § 3 lõikes 5) nimetatud toimingutelt, s.o
  • kauba impordilt Eestisse (v.a maksuvaba import),
  • kauba ühendusesiseselt soetamiselt (v.a maksuvaba soetus),
  • kauba soetamiselt soetajana kolmnurktehingus,
  • Eestis paigaldatava või kokkupandava kauba soetamiselt Eestis maksukohustuslasena registreerimata ettevõtlusega tegelevalt teise liikmesriigi isikult,
  • teenustelt, mis on saadud Eestis maksukohustuslasena registreerimata ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult,
  • eelpool nimetamata kauba soetamiselt Eestis maksukohustuslasena registreerimata ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult;
• tasuma käibemaksu käibemaksuseaduse §-s 38 sätestatud korras;
• säilitama dokumente ja pidama arvestust käibemaksuseaduse § 36 lõikes 3 sätestatu kohaselt;
• esitama käibedeklaratsioone üksnes juhul, kui ta on teinud maksustamisperioodil käibemaksuseaduse § 3 lõikes 5 nimetatud toiminguid (KMS § 27 lg 2 p 2).

Piiratud maksukohustuslasel tekib deklareeritud kauba soetamiselt ja teenuste saamiselt reaalne käibemaksukohustus, sest puudub õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks (KMS § 25 lg 1).

Kui piiratud maksukohustuslane on registreeritud käibemaksuseaduse § 10 lõikes 5 nimetatud teenuste saamisel ning tema ühendusesiseselt soetatud kaupade piirmäär ületab aasta algusest arvates 10 000 eurot, siis peab piiratud maksukohustuslane nimetatud piirmäära ületamisest arvates kolme tööpäeva jooksul kirjalikult teavitama maksuhaldurit kauba ühendusesisese soetamise piirmäära ületamisest (KMS § 25 lg 2).

Kui isik on registreeritud piiratud maksukohustuslaseks teenuste saamise tõttu, ei ole ta koheselt kohustatud käibemaksu maksma kauba ühendusesiseselt soetamiselt. Kauba soetamiselt peab piiratud maksukohustuslane maksma käibemaksu alles siis, kui ta soetab aktsiisikaupa või uue transpordivahendi ja kui muu kauba soetamise piirmäär 10 000 eurot on ületatud, kuigi soovi korral võib ta seda teha ka varem, teavitades sellest kirjalikult maksuhaldurit. Kui isik registreerib end piiratud maksukohustuslaseks kauba ühendusesisese soetamise piirmäära ületamise tõttu ja saab seejärel ka maksustamisele kuuluvaid teenuseid, on ta kohustatud tasuma käibemaksu ka saadud teenustelt, kuna teenuste saamise puhul maksuvaba piirmäär puudub.

Kui isik on registreeritud piiratud maksukohustuslasena üksnes teenuste saamise osas, siis tal puudub õigus kaupade soetamisel kasutada oma piiratud maksukohustuslasena registreerimise numbrit, mille alusel müüja rakendab nullmäära. Kui piiratud maksukohustuslane siiski annab müüjale oma registreerimise numbri, käsitatakse seda kui sooviavaldust asuda kaupade soetuselt käibemaksu maksma Eestis ning tal tekib kohustus deklareerida kaupade ühendusesisene soetamine oma käibedeklaratsioonil ning tasuda sellelt käibemaks (KMS § 25 lg 3).

Deklareerimise ja käibemaksu tasumise kohustus ei teki mitte ainult selle tehingu osas, mille puhul isik oma registreerimise numbrit kasutas, vaid alates sellest tehingust on ta kohustatud tasuma käibemaksu kõigilt kauba ühendusesisestelt soetamistelt, sest teda loetakse sellest tehingust alates registreerituks ka kaupade ühendusesisese soetamise osas.

Piiratud maksukohustuslase registrist kustutamine

Kui piiratud maksukohustuslane registreeritakse maksukohustuslasena vastavalt käibemaksuseaduse §-le 20, kustutatakse ta registrist piiratud maksukohustuslasena (KMS § 23 lg 1) ning talle laienevad kõik maksukohustuslase õigused ja kohustused.

Piiratud maksukohustuslane saab teatud tingimustel end lasta maksukohustuslaste registrist avalduse alusel piiratud maksukohustuslasena kustutada. Piiratud maksukohustuslane peab enne kustutamist olema maksukohustuslaste registris registreeritud vähemalt kaks aastat. Seejärel võib ta esitada avalduse enda kustutamiseks registrist. Eelduseks on see, et tema ühendusesiseselt soetatud kauba koguväärtus ei ole viimasel kalendriaastal ületanud ega ületa tema arvestuste kohaselt ka jooksval kalendriaastal kauba ühendusesisese soetamise piirmäära 10 000 eurot (KMS § 23 lg 2).

Kuna piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus tekib ka välisriigi ettevõtjalt teatud teenuste saamisel, siis tuleks enne registrist kustutamise avalduse esitamist ka võimalikku teenuste ostmist silmas pidada, vastasel korral tekib isikul uuesti piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus kohe esimese vastava teenuse saamisel.

Maksuhaldur kustutab piiratud maksukohustuslase omal algatusel maksukohustuslaste registrist, kui tal on andmeid, et piiratud maksukohustuslane on lõpetanud Eestis oma tegevuse (KMS § 23 lg 3).

Enne avalduse põhjal registrist kustutamise otsustamist kontrollib maksuhaldur vajadusel piiratud maksukohustuslase majandustegevust. Piiratud maksukohustuslane kustutatakse piiratud maksukohustuslasena registrist maksuhalduri juhi otsuse alusel otsuses nimetatud kuupäeva seisuga (KMS § 23 lg 4).

Kui registrist kustutamise alus ei olnud registreerimine maksukohustuslasena, siis vabaneb isik registrist kustutamisel piiratud maksukohustuslase kohustustest (käibemaksu deklareerimine ning tasumine) ning kaotab õiguse rakendada piiratud maksukohustuslase õigusi (õigus registreerimisnumbrit kasutades osta kaupu teisest liikmesriigist müüja rakendatava nullmääraga).

Ettevõtluse tõendamine enne registreerimist

Maksukohustuslasena registreeritav isik peab maksu- ja tolliametile tõendama, et ta tegeleb Eestis ettevõtlusega või alustab Eestis ettevõtlust.

Ettevõtlusega tegelemine on reaalne alustatud majandustegevus, aga ka väljatöötatud äriplaan ja investeeringute tegemine ettevõtluse alustamiseks, eellepingud, lepingud (rent, hange, tarne, tööd jms), tehtavate tööde objektid jne.

Maksu- ja tolliametil on õigus nõuda isikult lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Tõend on igasugune teave, mis kinnitab, et avalduse esitaja on avalduses märgitud tegevuskohas kas ettevõtlust alustanud või ettevõtluse alustamine on kavandatud. Sellisteks tõenditeks võivad olla näiteks eellepingud, lepingud (rendi-, hanke-, tarne-, töölepingud jms), tehtavate tööde objektid jne.

Kui isik ei suuda veenvalt tõendada, et ta tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab ettevõtlust Eestis võib amet jätta isiku registreerimata, kui isik ei tegele ettevõtlusega või ei alusta ettevõtlust (KMS § 20 lg 4¹). Maksuhaldur otsustab registreerimise tõendite saamisest alates viie tööpäeva jooksul.

Kui ettevõtlusega tegelemine on tõendatud, registreeritakse isik maksukohustuslasena avalduse saamise päeva või avaldaja soovil hilisema kuupäeva seisuga.

Kui isik märgib oma käibemaksuseaduse § 20 lõike 2 alusel esitatud avalduses soovitavaks maksukohustuslasena registreerimise alguskuupäevaks avalduse esitamise kuupäevast varasema kuupäeva, registreeritakse isik maksukohustuslasena seaduse kohaselt ikkagi avalduse esitamise päevast, mitte avaldusel näidatud varasemast kuupäevast (KMS § 20 lg 4).

Ettevõtlusega tegelemist või ettevõtluse alustamist peab maksukohustuslasena registreeritav isik tõendama nii vabatahtliku avalduse alusel registreerimisel kui ka registreerimisel seoses registreerimiskohustuse tekkimisega.

Registreerimise ja kustutamise avaldused

• Käibemaksukohustuslasena registreerimise avaldus
• Piiratud käibemaksukohustuslasena registreerimise avaldus
• Käibemaksugrupina registreerimise avaldus
• Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra rakendamise teatis
• Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorrast loobumise teatis
• Käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise avaldus
• Piiratud käibemaksukohustuslase registrist kustutamise avaldus