Tänu internetile ning sotsiaalmeedia populaarsusele on 21. sajand e-kaubanduse õitseaeg. Ihaldatud kaupa on võimalik tellida tervest maailmast vaid mõne nupuvajutusega, mugavalt, kodust lahkumata. Eriti populaarsed on erinevad riiete, brändikaupade ja lasteasjade poed. Tänu sellele on ettevõtetel kergesti võimalik müüa kaupa rahvusvaheliselt laiemale tarbijaskonnale.
Käibemaksuseaduse mõistes on Euroopa Liidus sellise müügi nimeks kaugmüük. Euroopa Liidu ettevõtted, kes müüvad kaupa näiteks Eesti mittekäibemaksukohustuslasest juriidilistele isikutele või eraisikutele, on tõenäoliselt üsna pea silmitsi kohustusega registreerida end Eestis käibemaksukohustuslaseks. Senikaua kuni ei ole ületatud sihtriiki müüdava kauba lubatud piirmäär, võib kaupa müüa ettevõtte residentriigi maksumääraga. Näiteks Saksamaa ettevõte võib Eestisse müüa kaupa 19% käibemaksuga senikaua kuni müügimaht jääb alla 35 000 euro. 35 000 euro täitumisel peab Saksamaa ettevõte end kohustuslikus korras Eestis käibemaksukohustuslaseks registreerima. Selles näites on kauba võõrandaja alates registreerimise päevast kohustatud väljastama müügiarve sihtriigi käibemaksumaksumääraga ning senise 19% asemel 20% käibemaksu netohinnale lisama. Registreerimise piirmäärad erinevad riigiti.
Teine laialt levinud kauba müümise viis Euroopa Liidu piires on 0% käibemaksumääraga müük, kus üks käibemaksukohustuslasest ettevõte müüb teisele käibemaksukohustuslasest ettevõttele kaupa ning käibemaksu arvele ei lisata. Arvel peab kindlasti olema märgitud nii müüja kui ka ostja käibemaksukohustuslasena registreerimise number. Numbri kehtivust saab kontrollida VIES-süsteemis. Kauba ühendusesisese käibe ning 0% käibemaksumäära kasutamise tekke õiguse eelduseks on kauba liikumine ühest liikmesriigist teise. Tõendamiskohustus lasub kauba müüjal. Kui võõrandaja ei suuda näiteks kaubaveo lehtede, saatelehtede või muude kauba liikumist tõendavate dokumentide abil tõestada kauba liikumist teise liikmesriiki, siis 0% maksumäära rakendada ei tohi.
Kauba ühendusesisese käibe puhul on müüjal õigus rakendada 0%list maksumäära ja ostja peab arve pöördmaksustama. Vastavasisulise märke peab tegema ka müügiarvele (KMS § 15 lg 3 p 2 või direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 138).
Kauba suuremahulise müügi või ostuga võib lisaks tekkida Intrastati esitamise kohustus kui ost või müük Euroopa Liidu piires ületab aruandeaastaks kehtestatud statistilise läve. Eraldi vaadeldakse kauba lähetamist kui ka saabumist. Hetkel kehtib Eestis kauba lähetamisel 130 000 euro ja saabumisel 230 000 euro piir. Andmeid peab hakkama esitama alates statistilise läve ületamisest. Intrastati peavad esitama nii Eesti kui ka Eestis ainult käibemaksukohustuslasena registreeritud ettevõtted kui statistiline lävend saab ületatud.
Intrastati andmeid peab esitama iga kuu kohta eraldi, hiljemalt järgneva kuu 14. kuupäevaks.
Enamasti vaadeldakse käibedeklaratsiooni ja Intrastati kui kahte eraldiseisvat aruannet ja Intrastati suhtutakse pahatihti kui tüütusse statistilisse kohustusse. Tegelikult teenib see aruanne natukene suuremat eesmärki. Eurostatile (EL Statistikaamet) edastatud andmete abil jälgitakse Euroopa Liidu siseturgu, majandust ning valmistatakse ette poliitilisi ning kaubandusläbirääkimisi.
Järjest enam panevad suurettevõtted rõhku Intrastati esitamise olulisusele ning sellele, et esitatud statistika läheks kokku ka käibedeklaratsioonil esitatud andmetega. Kui maksuhaldur leiab käibedeklaratsioone kontrollides ebakõlad deklareeritud 0% käibe ja Intrastati vahel, siis olenevalt erinevuste tõsidustest võib see põhjustada maksuhalduri täiendavad küsimused, kontrolli või maksuauditi.
Enamikel ettevõtetel on käibemaksuga seonduv väga hästi korraldatud ning andmeid esitab kas raamatupidaja või vastav maksuosakond. Teenus oleks mõistlik ehk sisse osta kui tahetakse 100% kindlustunnet, et deklaratsioonid on alati õigesti, kehtivate seaduste ning maksumääradega kooskõlas deklareeritud ning õigeaegselt esitatud.
Tabel 1. Kaugmüügi piirmäärad ja käibemaksumäärad (01.07.2019 seisuga)
| EL liikmesriik | Kaugmüügi piirmäär | Oluliselt vähendatud maksumäär (%) | Vähendatud maksumäär (%) | Tavaline maksumäär (%) | Parkimise maksumäär (%) |
| Austria (EUR) | 35 000 | – | 10/13 | 20 | 13 |
| Belgia (EUR) | 35 000 | – | 6/12 | 21 | 12 |
| Bulgaaria (BGN) | 70 000 | – | 9 | 20 | – |
| Horvaatia (HRK) | 270 000 | – | 5/13 | 25 | – |
| Küpros (EUR) | 35 000 | – | 5/9 | 19 | – |
| Tšehhi Vabariik (CZK) | 1 140 000 | – | 10/15 | 21 | – |
| Taani (DKK) | 280 000 | – | – | 25 | – |
| Eesti (EUR) | 35 000 | – | 9 | 20 | – |
| Soome (EUR) | 35 000 | – | 10/14 | 24 | – |
| Prantsusmaa (EUR) | 35 000 | 2,1 | 5.5/10 | 20 | – |
| Saksamaa (EUR) | 100 000 | – | 7 | 19 | – |
| Kreeka (EUR) | 35 000 | – | 6/13 | 24 | – |
| Ungari (HUF) | 8 800 000 | – | 5/18 | 27 | – |
| Iirimaa (EUR) | 35 000 | 4,8 | 9/13.5 | 23 | 13,5 |
| Itaalia (EUR) | 35 000 | 4 | 5/10 | 22 | – |
| Läti (EUR) | 35 000 | – | 5/12 | 21 | – |
| Leedu (EUR) | 35 000 | – | 5/9 | 21 | – |
| Luksemburg (EUR) | 100 000 | 3 | 8 | 17 | 14 |
| Malta (EUR) | 35 000 | – | 5/7 | 18 | – |
| Holland (EUR) | 100 000 | – | 9 | 21 | – |
| Poola (PLN) | 160 000 | – | 5/8 | 23 | – |
| Portugal (EUR) | 35 000 | – | 6/13 | 23 | 13 |
| Rumeenia (RON) | 118 000 | – | 5/9 | 19 | – |
| Slovakkia (EUR) | 35 000 | – | 10 | 20 | – |
| Sloveenia (EUR) | 35 000 | – | 9.5 | 22 | – |
| Hispaania (EUR) | 35 000 | 4 | 10 | 21 | – |
| Rootsi (SEK) | 320 000 | – | 6/12 | 25 | – |
