1. Muutus teenuse käibe tekkimise koha määratlemine transpordivahendi pikaajaliselt üürile, rendile või kasutusvaldusse andmisel isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik (§ 10 lg 2 p 6¹ ja 6²; § 10 lg 4 p 4² ja 4³). Transpordivahendi pikaajaliselt üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmisel nimetatud  isikule on teenuse käibe tekkimise kohaks teenuse saaja asu- või elukoht. Seega kui eelnimetatud teenuse saaja asu- või elukoht on Eestis, on teenuse käibe tekkimise koht Eesti. Kui teenuse saaja asu- või elukoht on välisriigis, on teenuse käibe tekkimise koht samuti selles välisriigis.

Erandiks on siinkohal huvi- ja lõbusõidulaevade pikaajalise renditeenuse osutamine, mil teenuse käibe tekkimise kohaks on teenuse osutaja asukoht või püsiv tegevuskoht, kui laev tegelikult sellest asukohast või püsivast tegevuskohast antakse rendilevõtja käsutusse. Seega on teenuse käibe tekkimise koht Eesti, kui huvi- või lõbusõidulaev antakse Eestis pikaajaliselt üürile, rendile või kasutusvaldusesse ülalnimetatud isikule ning teenuse osutaja asukoht või püsiv tegevuskoht on Eestis. Kui huvi- või lõbusõidulaev antakse eelnimetatud isikule pikaajaliselt üürile, rendile või kasutusvaldusesse välisriigis ning rendileandja asukoht või püsiv tegevuskoht on välisriigis, siis on ka teenuse käibe tekkimise koht selles välisriigis.

2. KMS § 36 lõike 4 muudatusega sätestub kohustus lisaks Eesti maksuhaldurile ka teise liikmesriigi pädevale asutusele selle nõudmisel arvete või arvetel säilitatava informatsiooni kättesaadavaks tegemine juhul, kui arvel kajastatud tehingult või toimingult arvestatud käibemaksu summa kuulub tasumisele teises liikmesriigis (kas paberkandjal või elektrooniliselt edastades, elektroonilisele andmebaasile juurdepääsu võimaldamisel vms).

3. Muutusid arvetele esitatavaid nõudeid:

•    KMS § 37 lg 1¹ – Eestis registreeritud maksukohustuslasel on kohustus väljastada Eestis kehtiva KMS nõuetele vastav arve, kui:

1) käibe tekkimise koht on Eesti;
2) käibe tekkimise koht on ühendusevälises riigis;
3) teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, mis kuulub maksustamisele saaja liikmesriigis ning saaja pole iseendale antud tehingu kohta arvet väljastanud.

Arve tuleb väljastada üldjuhul selle riigi eeskirju järgides, kus asub kauba võõrandaja või teenuse osutaja. Juhul kui kauba või teenuse saaja asub teises liikmesriigis ja esitab ise endale kauba või teenuse kohta arve, siis väljastatakse arve järgides selle riigi eeskirju, kus käive toimub.

• KMS § 37 lg 2¹ – Kui üldjuhul on kohustus väljastada arve 7 kalendripäeva jooksul käibe tekkimisest, siis antud muudatuse kohaselt võib kauba ühendusesisese käibe korral ning KMS § 10 lg 4 p 9 nimetatud teenuse osutamisel teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele esitada arve kauba lähetamisele või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise kuule järgneva kalendrikuu 15. kuupäevaks.
   
• Muutusid arvel viitamise nõudeid teatud tehingute korral (KMS § 37 lg 8 p 1, 2, 6 ja 7; § 37 lg 8¹ , § 41¹ lg 5):

Märge „pöördmaksustamine“ tuleb arvele märkida:

1) Kauba soetajal või teenuse saajal lasuva maksukohustuse korral, kui käibe tekkimise koht ei ole Eesti

Märge "pöördmaksustamine“ märgitakse arvele juhul, kui käibe tekkimise koht ei ole Eesti ning sihtliikmesriigis rakendatakse pöördmaksustamist. Seega tuleb märge „pöördmaksustamine“ arvele märkida järgmistel juhtudel:

– teenuse osutamisel teise liikmesriigi maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isikule, v.a KMS § 10 lg 2 ja § 10 lg 4 punktides 1-8 nimetatud juhtudel (KMS § 10 lg 4 p 9);
– võrgu kaudu edastatava maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergia võõrandamisel teise liikmesriigi edasimüüjale või muule isikule, kes Eestis seda kaupa ei kasuta (KMS § 9 lg 2 p 3);
– kauba edasimüügil kolmnurktehingus;
– kui käibe tekkimise koht on teises liikmesriigis, kus rakendatakse laialdast pöördmaksustamist (lähtudes direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 194) ning seetõttu kauba müüja või teenuse osutaja ei ole kohustatud selles liikmesriigis ennast maksukohustuslasena registreerima, nt välisriigis asuva kinnisasjaga seotud teenuse osutamisel teise liikmesriigi maksukohustuslasele.

Samas kui näiteks kauba ühendusesisese käibe korral on käibe tekkimise kohaks Eesti, siis ei ole kohustust märkida arvele viidet „pöördmaksustamine“, vaid KMS § 37 lg 8 p 1 kohaselt märgitakse arvele endiselt viide direktiivi artiklile 138 või muu selge märge.

2) KMS § 41¹ sätestatud kinnisasja ja metallijäätmete ning kulla käibemaksuga maksustamise erikorra rakendamisel. Nimetatud tehingute kohta tuleb väljastada eraldi arve, millel peab olema märge „pöördmaksustamine".

KMS § 40 ja 41 sätestatud erikorra rakendamisel tuleb arvele märkida:

1) reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikorra rakendamise puhul märge „kasuminormi maksustamise kord – reisibürood“;
2) kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikorra (§ 41) rakendamise puhul märge vastavalt  „kasuminormi maksustamise kord – kasutatud kaubad“, „kasuminormi maksustamise kord – kunstiteosed“ või „kasuminormi maksustamise kord – kollektsiooni- ja antiikesemed“.

Märge "endale arve koostamine“ tuleb arvele märkida (KMS § 37 lg 8 p 9):

1) kui kauba soetaja või teenuse saaja väljastab arve maksukohustuslase või välisriigi maksukohustuslase poolt talle võõrandatud kauba või osutatud teenuse kohta maksukohustuslase eest KMS § 37 lõike 5 alusel.

• Kui üldjuhul võib viited käibemaksuseadusele ja käibemaksudirektiivile asendada muu selge ja üheselt mõistetava märkega, siis eelpool nimetatud märkeid ei ole erandina õigus mõne muu märkega asendada (KMS § 37 lg 8¹).

 
Arvele märgitavate konkreetsete viidete leidmiseks on abiks tabel, mille leiate SIIT.

Käibemaksuseaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse leiab SIIT.