Millal registreerida käibemaksukohustuslasena?

Käibemaksukohustuslane on käibemaksuseaduse § 3 lõike 1 mõistes ettevõtlusega tegelev isik (füüsiline, juriidiline isik, resident, mitteresident), kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena (KMS § 19). Välisriigi või teise liikmesriigi maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta varakogum või isikuteühendus, keda käsitatakse käibemaksukohustuslasena vastava riigi seaduste kohaselt.

Eesti või välisriigi isiku all mõeldakse isikut, kelle registrijärgne asukoht või peamine elukoht on vastavalt kas Eesti või välisriik ning keda vastava riigi seadusandluse kohaselt käsitatakse käibemaksukohustuslasena.

Välisriigi maksukohustuslast ei käsitata tema Eestis oleva ettevõtlusega tegeleva püsiva tegevuskoha tõttu Eesti maksukohustuslasena, kui välisriigi isik ei osale maksustamisele kuuluvas tehingus või toimingus oma Eestis oleva püsiva tegevuskoha kaudu (KMS § 3 lg 3¹).

Välisriigi isikut ei käsitata tema maksukohustuslasena registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu selle liikmesriigi maksukohustuslasena, kui tehingud ei ole seotud tema püsiva tegevuskohaga. Seega tuleb piiriüleste tehingute maksustamisel ja aruandlusel lähtuda tehinguga seotud isikutest. Kui teenuse tegelik tarbija või kauba saaja on välisriigi maksukohustuslane oma liikmesriigis, kes samas on ka Eestis registreeritud maksukohustuslasena, siis maksustatakse tehing 0-protsendilise määraga ehk toimub pöördmaksustamine ning maksukohustus läheb üle teise liikmesriiki.

Käibemaksukohustuslasena registreerimine toimub kas kohustuslikult või vabatahtlikult.

Kohustus end käibemaksukohustuslasena registreerida tekib isikul alates päevast, mil tema tehingute maksustatav käive ületab 40 000 eurot kalendriaasta algusest arvates. Tehingute hulka ei loeta põhivara võõrandamist ja ühendusesisest kaugmüüki teisest liikmesriigist Eestisse.

Registreerimiskohustust ei teki, kui isiku kogu maksustatava käibe moodustab nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive, välja arvatud kauba ühendusesisene käive ja KMS § 10 lõike 4 punktis 9 nimetatud teenuse käive, kui teenust osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele (KMS § 19 lõige 1).

Näiteks ei pea ennast maksukohustuslasena registreerima välisriigi ettevõtja, kelle kogu tegevus seisneb kauba eksportimises või kes tegeleb üksnes kaubatehingutega tollilaos. Samas on ettevõtjal õigus end registreerida avalduse alusel ka juhul, kui tal ei ole registreerimiskohustust veel tekkinud.

Piirmäära hulka arvatakse KMS § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tehingute maksustatav käive:

• kauba müük, mille käibe tekkimise koht on Eesti (KMS § 9 lõige 1)
• teenus, mille käibe tekkimise koht on Eesti (KMS § 10 lõiked 1 ja 2, § 10¹ lõige 7)
• teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti (KMS § 10 lõiked 4 ja 5, § 10¹ lõige 6)

Piirmäära hulka ei arvata:

• põhivarana kasutuses olnud kauba võõrandamist
• ühendusesisest kaugmüüki teisest liikmesriigist Eestisse
• kauba soetamist või teenuse saamist, mille puhul peab kauba soetaja või teenuse saaja Eestis maksma käibemaksu.

Avaldus käibemaksukohustuslasena registreerimiseks tuleb esitada maksu- ja tolliametile registreerimiskohustuse tekkimise päevast alates kolme tööpäeva jooksul.

Kui isikul ei ole maksustatavat käivet veel tekkinud või tema maksustatav käive ei ületa 40 000 eurost piirmäära, saab käibemaksukohustuslasena registreerida vabatahtlikult.

Käibemaksukohustuslasena registreerimise eelduseks on ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine Eestis.

Kui isiku ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine ei ole piisavalt tõendatud, on maksu- ja tolliametil õigus nõuda isikult lisatõendeid või koguda neid omal algatusel.

Registreerimine maksuhalduri algatusel

Juhul, kui maksukohustuslane ei ole registreerimisavaldust seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitanud (ei esita üldse avaldust või esitab selle hilinenult), registreerib maksuhaldur isiku tagasiulatuvalt omal algatusel päevast, mil käive ületas 40 000 eurot ning teeb vastavasisulise otsuse maksukohustuslasele teatavaks kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates (KMS § 20 lg 10).

Kui maksukohustuslane on registreerimisavalduse küll esitanud ja ka maksukohustuslasena registreeritud, kuid peale registreerimist selgub, et avaldus esitati hilinenult ja seaduses sätestatud käibe piirmäär on tegelikult ületatud varem, teeb maksuhaldur uue registreerimisotsuse. Maksuhaldur tunnistab oma esialgse otsuse tagasiulatuvalt kehtetuks ning isik registreeritakse uue otsusega päevast, mil vastavas suuruses maksustatav käive tekkis. Ka antud juhul edastab maksuhaldur isikule tema registreerimise kohta tehtud otsuse kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates (KMS § 20 lg 11).

Registreerimisest käibemaksukohuslasena isiku puhul, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht pikemalt SIIN.

Millal registreerida piiratud käibemaksukohustuslasena

Piiratud käibemaksukohustuslasena (KMS § 21) peab end registreerima isik, kes ei ole end käibemaksukohustuslasena registreerinud, kuid kes ostab kaupu teise liikmesriigi käibemaksukohustuslaselt või Euroopa Liidu välise riigi maksustatava väärtusega üle 10 000 euro kalendriaasta algusest arvates või kes saab Eestis käibemaksukohustuslasena registreerimata ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult (ükskõik kas teise liikmesriigi või Euroopa Liidu välise riigi) teatud teenuseid.

Piiratud käibemaksukohustuslase ja käibemaksukohustuslase erinevus seisneb selles, et piiratud käibemaksukohustuslane maksab käibemaksu üksnes kauba ühendusesiseselt soetamiselt ja ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult teenuste saamiselt.

Piiratud käibemaksukohustuslane ei lisa enda poolt võõrandatavate kaupade või osutatavate teenuste hinnale käibemaksu ning sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse puudumise tõttu ei arva ka sisendkäibemaksu maha.

Teise liikmesriigi piiratud maksukohustuslane on isik, kes vastava riigi seadusandluse kohaselt on registreeritud ning vastab oma maksukohustustelt Eesti piiratud maksukohustuslasele.

Teenused, mille saamise päevast alates tekib piiratud käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus Eesti isikul ja Eestis püsiva tegevuskoha kaudu tegutseval välisriigi isikul (Sätet ei kohaldata maksukohustuslasele ega ettevõtlusega mittetegelevale füüsilisele isikule (KMS § 21 lg 1.), kes saab Eestis maksukohustuslasena registreerimata ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, on loetletud käibemaksuseaduse § 10 lg 5 ja need on:

• intellektuaalse omandi kasutada andmine või kasutamise õiguse üleandmine;
• reklaamiteenus;
• konsultatsiooni-, raamatupidamis-, õigus-, audiitori-, inseneri-, tõlke-, andmetöötlus- või infoteenus;
• finantsteenus, välja arvatud seifi üürile andmine, või kindlustusteenus, sealhulgas edasikindlustus- ja kindlustusvahendusteenus;
• tööjõu kasutada andmine;
• vallasasja, välja arvatud transpordivahendi üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmine;
• elektroonilise side teenus elektroonilise side seaduse tähenduses (edaspidi elektroonilise side teenus), kaasa arvatud ülekandeliinide kasutamise õiguse loovutamine;
• elektrooniliselt osutatav teenus;
• maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergia võrgule ligipääsu võimaldamine ja maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergia edastamine võrgu kaudu ning nendega otseselt seotud teenused;
• atmosfääriõhu kaitse seaduses reguleeritud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühiku võõrandamine;
• tasu eest käesoleva lõike punktides 1–10 nimetatud teenusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine.

Juhul, kui isiku ühendusesiseselt soetatud kaupade (KMS § 8), välja arvatud aktsiisikaup ja uus transpordivahend, maksustatav väärtus ületab kalendriaasta algusest arvates 10 000 eurot, tekib tal piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus nimetatud piirmäära ületamise päevast, välja arvatud KMS § 21 lõikes 2¹ sätestatud juhul. Sätet ei kohaldata maksukohustuslasele ega ettevõtlusega mittetegelevale füüsilisele isikule (KMS § 21 lg 2). KMS § 21 lg 2¹ sätestab, et juhul kui ettevõtlusega tegelev välisriigi isik, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, soetab ühendusesiseselt kaupa Eestis, tekib tal piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus kauba ühendusesisese soetamise päevast. Sätet ei kohaldata kauba ühendusesisesel maksuvabal soetamisel (KMS § 18).

Kohustuse tekkimise päevast arvates kolme tööpäeva jooksul peab isik esitama maksu- ja tolliametile avalduse enda piiratud käibemaksukohustuslasena registreerimiseks. Piiratud maksukohustuslase registreerimisel kohaldatakse KMS §-s 20 sätestatud maksukohustuslase registreerimise sätteid. Isik registreeritakse piiratud maksukohustuslasena registreerimiskohustuse tekkimise päeva seisuga.

Maksukohustuslasena registreerimata isik võib end piiratud maksukohustuslasena registreerida ka enne registreerimiskohustuse tekkimist, esitades selleks maksuhaldurile avalduse (KMS § 21 lg 4). Kui isik registreerib end piiratud maksukohustuslasena, tekib tal võimalus nullmääraga soetada kaupu ja saada teenuseid. Selleks tuleb informeerida müüjat või teenuse osutajat oma registreerimisnumbrist ning antud juhul saab piiratud maksukohustuslane kaubad ja teenused ilma käibemaksuta (müüja ei lisa kauba hinnale käibemaksu). Seega tekib piiratud maksukohustuslasel käibemaksu tasumise kohustus hiljem (mitte kauba soetamise või teenuse saamise hetkel) ning soetuse maksustamisel rakendub Eestis kehtiv maksumäär 22% või 9%.

Piiratud maksukohustuslase meelespea

Piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast arvates peab isik täitma piiratud maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas (KMS § 25 lõikele 1):

• arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lõikes 12 sätestatule. Piiratud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma (KMS § 3 lõikes 5) nimetatud toimingutelt, s.o
  • kauba impordilt Eestisse (v.a maksuvaba import),
  • kauba ühendusesiseselt soetamiselt (v.a maksuvaba soetus),
  • kauba soetamiselt soetajana kolmnurktehingus,
  • Eestis paigaldatava või kokkupandava kauba soetamiselt Eestis maksukohustuslasena registreerimata ettevõtlusega tegelevalt teise liikmesriigi isikult,
  • teenustelt, mis on saadud Eestis maksukohustuslasena registreerimata ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult,
  • eelpool nimetamata kauba soetamiselt Eestis maksukohustuslasena registreerimata ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult;
• tasuma käibemaksu käibemaksuseaduse §-s 38 sätestatud korras;
• säilitama dokumente ja pidama arvestust käibemaksuseaduse § 36 lõikes 3 sätestatu kohaselt;
• esitama käibedeklaratsioone üksnes juhul, kui ta on teinud maksustamisperioodil käibemaksuseaduse § 3 lõikes 5 nimetatud toiminguid (KMS § 27 lg 2 p 2).

Piiratud maksukohustuslasel tekib deklareeritud kauba soetamiselt ja teenuste saamiselt reaalne käibemaksukohustus, sest puudub õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks (KMS § 25 lg 1).

Kui piiratud maksukohustuslane on registreeritud KMS § 10 lõikes 5 nimetatud teenuste saamisel ning tema ühendusesiseselt soetatud kaupade piirmäär ületab aasta algusest arvates 10 000 eurot, siis peab piiratud maksukohustuslane nimetatud piirmäära ületamisest arvates kolme tööpäeva jooksul kirjalikult teavitama maksuhaldurit kauba ühendusesisese soetamise piirmäära ületamisest (KMS § 25 lg 2).

Kui isik on registreeritud piiratud maksukohustuslaseks teenuste saamise tõttu, ei ole ta koheselt kohustatud käibemaksu maksma kauba ühendusesiseselt soetamiselt. Kauba soetamiselt peab piiratud maksukohustuslane maksma käibemaksu alles siis, kui ta soetab aktsiisikaupa või uue transpordivahendi ja kui muu kauba soetamise piirmäär 10 000 eurot on ületatud, kuigi soovi korral võib ta seda teha ka varem, teavitades sellest kirjalikult maksuhaldurit. Kui isik registreerib end piiratud maksukohustuslaseks kauba ühendusesisese soetamise piirmäära ületamise tõttu ja saab seejärel ka maksustamisele kuuluvaid teenuseid, on ta kohustatud tasuma käibemaksu ka saadud teenustelt, kuna teenuste saamise puhul maksuvaba piirmäär puudub.

Kui isik on registreeritud piiratud maksukohustuslasena üksnes teenuste saamise osas, siis tal puudub õigus kaupade soetamisel kasutada oma piiratud maksukohustuslasena registreerimise numbrit, mille alusel müüja rakendab nullmäära. Kui piiratud maksukohustuslane siiski annab müüjale oma registreerimise numbri, käsitatakse seda kui sooviavaldust asuda kaupade soetuselt käibemaksu maksma Eestis ning tal tekib kohustus deklareerida kaupade ühendusesisene soetamine oma käibedeklaratsioonil ning tasuda sellelt käibemaks (KMS § 25 lg 3).

Deklareerimise ja käibemaksu tasumise kohustus ei teki mitte ainult selle tehingu osas, mille puhul isik oma registreerimise numbrit kasutas, vaid alates sellest tehingust on ta kohustatud tasuma käibemaksu kõigilt kauba ühendusesisestelt soetamistelt, sest teda loetakse sellest tehingust alates registreerituks ka kaupade ühendusesisese soetamise osas.

Piiratud maksukohustuslase registrist kustutamine

Kui piiratud maksukohustuslane registreeritakse maksukohustuslasena vastavalt käibemaksuseaduse §-le 20, kustutatakse ta registrist piiratud maksukohustuslasena (KMS § 23 lg 1) ning talle laienevad kõik maksukohustuslase õigused ja kohustused.

Piiratud maksukohustuslane saab teatud tingimustel end lasta maksukohustuslaste registrist avalduse alusel piiratud maksukohustuslasena kustutada. Piiratud maksukohustuslane peab enne kustutamist olema maksukohustuslaste registris registreeritud vähemalt kaks aastat. Seejärel võib ta esitada avalduse enda kustutamiseks registrist. Eelduseks on see, et tema ühendusesiseselt soetatud kauba koguväärtus ei ole viimasel kalendriaastal ületanud ega ületa tema arvestuste kohaselt ka jooksval kalendriaastal kauba ühendusesisese soetamise piirmäära 10 000 eurot (KMS § 23 lg 2).

Kuna piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus tekib ka välisriigi ettevõtjalt teatud teenuste saamisel, siis tuleks enne registrist kustutamise avalduse esitamist ka võimalikku teenuste ostmist silmas pidada, vastasel korral tekib isikul uuesti piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus kohe esimese vastava teenuse saamisel.

Maksuhaldur kustutab piiratud maksukohustuslase omal algatusel maksukohustuslaste registrist, kui tal on andmeid, et piiratud maksukohustuslane on lõpetanud Eestis oma tegevuse (KMS § 23 lg 3).

Enne avalduse põhjal registrist kustutamise otsustamist kontrollib maksuhaldur vajadusel piiratud maksukohustuslase majandustegevust. Piiratud maksukohustuslane kustutatakse piiratud maksukohustuslasena registrist maksuhalduri juhi otsuse alusel otsuses nimetatud kuupäeva seisuga (KMS § 23 lg 4).

Kui registrist kustutamise alus ei olnud registreerimine maksukohustuslasena, siis vabaneb isik registrist kustutamisel piiratud maksukohustuslase kohustustest (käibemaksu deklareerimine ning tasumine) ning kaotab õiguse rakendada piiratud maksukohustuslase õigusi (õigus registreerimisnumbrit kasutades osta kaupu teisest liikmesriigist müüja rakendatava nullmääraga).

Käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseks avalduse saab esitada e-teenuste keskkonnas e-MTA või e-äriregistris. Avalduse saab esitada ka notari kaudu.

Maksukohustuslaste registreerimine ühe maksukohustuslasena ehk käibemaksugrupina

Käibemaksugrupina registreeritud isikutel on ühine käibemaksukohustuslasena registreerimise number, nad peavad ühist käibemaksuarvestust, ning esitavad ühiseid käibedeklaratsioone vormil KMD, ühendusesisese käibe aruandeid vormil VD ja ühendusesisese käibe muutmise aruandeid vormil VDP.

Käibemaksugrupi liikmete omavahelisi tehinguid käibemaksuga ei maksustata, s.t omavahelistele arvetele käibemaksu ei lisata, ning käibedeklaratsioonil ei deklareerita. Käibemaksugrupi liikmete tehinguid käibemaksugrupi väliste isikutega loetakse käibemaksugrupi tehinguteks ja need maksustatakse üldpõhimõtete alusel.

Kõik käibemaksugrupi liikmed vastutavad käibemaksu tähtaegse tasumise eest solidaarselt. Samuti vastutavad kõik liikmed käibemaksugrupi registrist kustutamise korral solidaarselt käibemaksuvõla eest, mis on tekkinud perioodil, millal nad olid registreeritud käibemaksugrupina.

Rahandusministri 18.12.2009. a määrus nr 69 “Käibemaksugrupi registreerimise kord, registreerimisavalduse vorm, registreerimise kohta tehtava maksuhalduri otsuse vorm ning käibemaksugrupi registrist kustutamise kord“.

Käibemaksuseadus § 26

Kassapõhine käibemaksuarvestus

Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra rakendamise võivad valida kõik käibemaksukohustuslased, kelle maksustatav käive ei ületanud eelmisel kalendriaastal ega jooksva kalendriaasta algusest arvates 200 000 eurot. Nimetatud piirmäära arvestust peab maksukohustuslane kassapõhiselt ja arvesse ei võeta põhivara võõrandamist ja kinnisasja juhuslikku kaubana võõrandamist.

Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra rakendamine

Erikorra rakendamise soovist tuleb Maksu- ja Tolliametit teavitada kas käibemaksukohustuslasena registreerimise avalduse esitamisel või hiljemalt erikorra rakendamisele eelneval maksustamisperioodil.

Erikorra rakendamise teatise saate esitada:

• e-Maksu-ja Tolliametis
• e-posti teel digitaalallkirjastatuna aadressile emta@emta.ee 
• Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroos

Teatise esitamise õigus on käibemaksukohustuslase allkirjaõiguslikul või volitatud isikul.

Kui esitab volitatud isik, siis tuleb e-kirja manusesse lisada või teenindusbüroos esitada ka volitust tõendav dokument.

Käibemaksukohustuslasena registreerimise aja kindlaks määramine

Erikorra rakendamist sooviv isik peab käibemaksukohustuslasena registreerimiskohustuse piirmäära (40 000 eurot) arvestust kassapõhiselt. Tehingule, millega nimetatud piirmäär ületatakse, tuleb lisada käibemaks kogu tehingu ulatuses.

Näide: registreerimiskohustuse tekkimise piirmäära arvestus

Kaup lähetati	20.01	Summas 30 000 eurot	Tasumine	17.02	Summas 30 000 eurot
Teenus osutati	10.02	Summas 5000 eurot	Tasumine	18.03	Summas 5000 eurot
Kaup lähetati	01.04	Summas 5100 eurot	Tasumine	01.05	Summas 5100 eurot
		Kokku 40 100 eurot			Kokku 40 100 eurot

Seega kassapõhise arvestuse korral ületas käive 40 000 eurot 1. mail (üldkorra rakendamisel 1. aprillil). Kõigile sama päeva (1. mai) arvetele peab maksukohustuslane lisama käibemaksu.

Mida toob kaasa käibemaksukohustuslasena registreerimine?

Käibemaksukohustuslasena on teil õigus arvestatud käibemaksust maha arvata maksustatava käibe tarbeks ostetud kaupadelt ja teenustelt tasumisele kuuluv käibemaks (sisendkäibemaks).

Kui ettevõtlus puudub või kui kaubad ja teenused on soetatud maksuvaba käibe tarbeks, siis sisendkäibemaksu maha arvata ei saa.

Käibemaksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma käibemaksukohustuslase kohustusi, sealhulgas:

• lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu;
• arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma, mis tuleb tasuda riigieelarvesse maksustamisperioodile (üldjuhul kalendrikuu) järgneva kuu 20. kuupäevaks;
• esitama käibemaksuseaduse §-s 37 sätestatud nõuetele vastavaid arveid;
• säilitama dokumente, pidama arvestust;
• esitama iga kuu 20. kuupäevaks käibedeklaratsiooni (vorm KMD) ning 10. kuupäevaks tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja tööstuskindlustusmakse deklaratsiooni (vorm TSD). Ühendusesisese käibe aruande (vorm VD) esitamine (käibemaksukohustuslased, kes müüvad kaupu või osutavad teatud teenuseid teiste Euroopa Liidu riikide käibemaksukohustuslastele)

NB! Ostetud kaupadelt ja saadud teenustelt tasumisele kuuluvat käibemaksu (sisendkäibemaks) saab maha arvata vaid juhul, kui ostetud kaubad ja saadud teenused on soetatud maksustatava käibe tarbeks.

Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tekib ettevõtluses maksustatava käibe tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse eest tasumisel, s.t kui kauba soetamise või teenuse saamise eest tasutud ei ole, siis sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus puudub. Kauba soetamise või teenuse saamise eest osalisel tasumisel on sisendkäibemaksu õigus maha arvata kauba või teenuse eest tasutud osas.

Kui ettevõtlus puudub või kui kaubad ja teenused on soetatud maksuvaba käibe tarbeks, siis sisendkäibemaksu maha arvata ei saa.

Ettevõtluse tõendamine enne registreerimist

Maksukohustuslasena registreeritav isik peab maksu- ja tolliametile tõendama, et ta tegeleb Eestis ettevõtlusega või alustab Eestis ettevõtlust.

Ettevõtlusega tegelemine on reaalne alustatud majandustegevus, aga ka väljatöötatud äriplaan ja investeeringute tegemine ettevõtluse alustamiseks, eellepingud, lepingud (rent, hange, tarne, tööd jms), tehtavate tööde objektid jne.

Maksu- ja tolliametil on õigus nõuda isikult lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Tõend on igasugune teave, mis kinnitab, et avalduse esitaja on avalduses märgitud tegevuskohas kas ettevõtlust alustanud või ettevõtluse alustamine on kavandatud. Sellisteks tõenditeks võivad olla näiteks eellepingud, lepingud (rendi-, hanke-, tarne-, töölepingud jms), tehtavate tööde objektid jne.

Kui isik ei suuda veenvalt tõendada, et ta tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab ettevõtlust Eestis. Maksuhaldur otsustab registreerimise tõendite saamisest alates viie tööpäeva jooksul. Maksuhaldur jätab isiku registreerimata, kui isik ei tegele ettevõtlusega või ei alusta ettevõtlust (KMS § 20 lg 4¹)

Kui ettevõtlusega tegelemine on tõendatud, registreeritakse isik maksukohustuslasena avalduse saamise päeva või avaldaja soovil hilisema kuupäeva seisuga.

Kui isik märgib oma KMS § 20 lg 2 alusel esitatud avalduses soovitavaks maksukohustuslasena registreerimise alguskuupäevaks avalduse esitamise kuupäevast varasema kuupäeva, registreeritakse isik maksukohustuslasena KMS kohaselt ikkagi avalduse esitamise päevast, mitte avaldusel näidatud varasemast kuupäevast (KMS § 20 lg 4).

Ettevõtlusega tegelemist või ettevõtluse alustamist peab maksukohustuslasena registreeritav isik tõendama nii vabatahtliku avalduse alusel registreerimisel kui ka registreerimisel seoses registreerimiskohustuse tekkimisega.

Registreeritud käibemaksukohustuslase tegevuse kontroll

Maksuhalduril on õigus kontrollida käibemaksukohustuslasena registreeritud isiku maksukohustuste täitmist.

Käibemaksuseadus annab maksu- ja tolliametile õiguse kustutada käibemaksukohustuslaste registrist oma algatusel isikud, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega.

Maksu- ja tolliametil  on õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid ettevõtlusega tegelemise kohta, andes maksukohustuslasele tähtaja tõendite esitamiseks. Kui isik ei tõenda ettevõtlusega tegelemist  või kui maksuhalduril on kogutud piisavalt tõendeid selle kohta, et isikul reaalne majandustegevus Eestis puudub, kustutab maksu- ja tolliamet isiku maksukohustuslaste registrist.

Maksu- ja tolliametil on õigus kustutada käibemaksukohustuslaste registrist omal algatusel ka isikud, kes ei ole esitanud käibedeklaratsiooni kuue viimase järjestikuse maksustamisperioodi kohta. Enne registrist kustutamist võtab maksuhaldur maksukohustuslasega ühendust ning annab võimaluse kohustused tagantjärele täita ning seega registrist kustutamist vältida.

Käibemaksukohustuslasena registreerimise avalduse esitamine

e-MTA

Avalduse esitamise õigus on

• juriidilise isiku allkirjaõiguslikul isikul,
• riigi-, valla- või linnaasutuse seaduslikul esindajal,
• füüsilisest isikust ettevõtjal, ja
• nende poolt volitatud isikul.

e-MTAs avalduse esitamise videojuhend

Ettevõtja käibemaksukohustuslaseks registreerimise (KMKR) avalduse saab esitada läbi e-äriregistri portaali osaühingu esmakandeavalduse osana.

Pääsuõigus avalduse esitamiseks

Avalduse esitajal e-MTAs peab olema pääsuõigus “Käibemaksukohustuslasena registreerimise (KMKR) avalduste esitamine”.

Pääsuõiguse andmiseks peab volitamise õigust omav isik e-MTAsse esindaja rollis ning valima seal “Seaded” → “Pääsuõigused“ → “Esindajate pääsuõigused”. Pääsuõiguste administreerimise lehel tuleb sisestada kasutaja isikukood, keda volitatakse, ning valida jaotise “Üksikõigused” all pääsuõigus “Käibemaksukohustuslasena registreerimise (KMKR) avalduste esitamine”.

Eraisikust kasutaja alt rubriigis “Minu pääsuõigused” näete oma pääsuõigusi (õigusi e-MTA teenuste kasutamiseks), saate nendest loobuda ning neid delegeerida (kui on delegeeritav pääsuõigus), s.t pääsuõiguse enda esindamiseks teisele isikule edasi anda.

Avalduse esitamine

Avalduse esitamiseks volitatud isikuna valige e-MTAs “Registrid ja päringud” → “Registreerimine” → “Käibemaksukohustuslaseks registreerimine” → “Uus avaldus”.

Otsuse tegemine

Registreerimise otsus

Maksu- ja tolliamet teeb registreerimise otsuse viie tööpäeva jooksul pärast avalduse kättesaamist.

Kui vajatakse registreerimiseks ettevõtluse alustamist või selle olemasolu tõendavaid lisadokumente, siis võetakse ühendust viie tööpäeva jooksul kas telefoni või posti teel. Sellisel juhul tehakse registreerimise otsuse viie tööpäeva jooksul pärast dokumentide kättesaamist.

Registreerimisest teavitatakse elektronposti aadressil või lühisõnumiga mobiiltelefoni numbril ning registreerimisotsuse laetakse üles e-MTAsse. Otsuse leiab nii rubriigis “Suhtlus” → “Dokumendid” kui ka rubriigis “Registrid ja päringud” → “Registreerimine” → “Käibemaksukohustuslaseks registreerimine”.

Registreerimata jätmise otsus

Kui isik ettevõtlusega ei tegele või ettevõtlust ei alusta, siis maksu- ja tolliamet isikut käibemaksukohustuslasena ei registreeri.

Samuti ei registreeri maksu- ja tolliamet isikut, kes ei ole esitanud tähtajaks nõutud lisadokumente.

Registreerimata jätmise otsuse teeb maksu- ja tolliamet viie tööpäeva jooksul pärast dokumentide kättesaamist või dokumentide esitamise tähtaja möödumist. Otsuse laadime üles e-MTAsse. Dokumendi e-MTAs kättesaadavaks tegemise kohta saadetakse teade elektronposti aadressil või lühisõnumiga mobiiltelefoni numbril. Otsuse leiate e-MTAs nii rubriigis “Suhtlus” → “Dokumendid” kui ka rubriigis “Registrid ja päringud” → “Registreerimine” → “Käibemaksukohustuslaseks registreerimine”.

Maksu- ja tolliameti teenindusbüroos

Avalduse esitamise õigus on:

• juriidilise isiku allkirjaõiguslikul isikul,
• riigi-, valla- või linnaasutuse esindajal,
• füüsilisest isikust ettevõtjal,
• volitatud isikul.

Avalduse esitamine

Arvutis täidetavad avalduste vormid:

• Käibemaksukohustuslasena registreerimise avaldus
• Piiratud maksukohustuslasena registreerimise avaldus
• Käibemaksugrupina registreerimise avaldus
• Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra rakendamise teatis
• Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorrast loobumise teatis
• Käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise avaldus
• Piiratud käibemaksukohustuslase registrist kustutamise avaldus

Avalduste vormid on kättesaadavad ka teenindusbüroodes.

Esitage teenindajale

• avaldus,
• isikut tõendav dokument,
• volitust tõendav dokument.

Otsuse tegemine

Registreerimise otsus

Maksu- ja tolliamet teeb registreerimise otsuse viie tööpäeva jooksul pärast avalduse kättesaamist.

Kui vajame registreerimiseks ettevõtluse alustamist või selle olemasolu tõendavaid lisadokumente, siis võtame viie tööpäeva jooksul kas telefoni või posti teel ühendust. Sellisel juhul teeme registreerimise otsuse viie tööpäeva jooksul pärast dokumentide kättesaamist.

Registreerimisest teavitame elektronposti aadressil või lühisõnumiga mobiiltelefoni numbril ning registreerimisotsuse laadime üles e-MTAsse. Otsuse leiate e-MTAs nii rubriigis “Suhtlus” → “Dokumendid” kui ka rubriigis “Registrid ja päringud” → “Registreerimine” → “Käibemaksukohustuslaseks registreerimine”.

Registreerimata jätmise otsus

Kui isik ettevõtlusega ei tegele või ettevõtlust ei alusta, siis maksu- ja tolliamet isikut käibemaksukohustuslasena ei registreeri.
Samuti ei registreeri maksu- ja tolliamet isikut, kes ei ole esitanud tähtajaks nõutud lisadokumente.

Registreerimata jätmise otsuse teeb maksu- ja tolliamet viie tööpäeva jooksul pärast dokumentide kättesaamist või dokumentide esitamise tähtaja möödumist.
Otsuse laadime üles e-MTAsse. Dokumendi e-MTAs kättesaadavaks tegemise kohta saadame teate elektronposti aadressil või lühisõnumiga mobiiltelefoni numbril. Otsuse leiate e-MTAs nii rubriigis „Suhtlus” → „Dokumendid” kui ka rubriigis „Registrid ja päringud” → „Registreerimine“ → „Käibemaksukohustuslaseks registreerimine“.