Küsimus: omavalitsus on tasunud arveid, millel pole teenus täpselt fikseeritud (arve sisu näiteks seminariteenus 1 tk) ning ei ole lisatud selgitavaid dokumente. Kas siin on maksuriski, ja kui on, siis mille alusel?

Vastab Eesti Maksumaksjate Liidu jurist:

Tulumaksu aspektist – omavalitsusele kohaldub üksnes tulumaksuseaduse § 48 (st erisoodustused), kuid mitte §-d 49-53 (st kingitused, annetused, dividendid, ettevõtlusega mitteseotud kulud, püsiva tegevuskoha maksuarvestus jms, vt TuMS § 1 lg-d 2-3). Ehk siis, kui see ei ole erisoodustus, siis muid tulumaksuriske ei saa tekkida.

Käibemaksu aspektist (kui omavalitsus on käibemaksukohustuslane ning see arve on selle tegevuse kulu, mille osas saaks küsimus tekkida sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusest) – kui arvest ei ole üheselt aru saada, millise teenuse eest (st millal teenust täpselt osutati, mis koguses jne) see on esitatud, siis tuleks esmalt vaadata, kas lisaks arvele on veel mingeid dokumente, mida saaks koos arvega vaadelda. Nt kui on kirjavahetus, kus on esitatud tellimus seminariteenusele vms, siis saaks seda koos arvega vaadelda ja probleemi poleks.

Võite lasta teenuse osutajal ka arvet täiendada. Ebaoluliste vormivigade puhul sisendkäibemaksu mahaarvamise aeg ei muutu, vt Riigikohtu praktikat.

Riskid on eeldatavasti mujal, nt eelarvereeglite rikkumine, mida võib uurida revisjonikomisjon või sisekontroll. Sisemised dokumendid võivad nõuda, et raamatupidaja küsiks üle või teavitaks kedagi kusagil, kes kontrolliks tehingu seaduslikkust. Võib-olla on nt kohustus enne arve tasumist ise selgitusi nõuda. Neid asjaolusid peate ise kontrollima.