- Kui Eesti käibemaksukohustuslane osutab teenuseid Ühendkuningriigi ettevõtlusega tegelevale isikule, siis ei ole enam oluline, kas teenuse saaja on Ühendkuningriigis käibemaksukohustuslasena registreeritud või mitte – teenuste osutamisel ükskõik millisele ühendusevälise riigi ettevõtlusega tegelevale isikule, kui rakendub nn põhireegel (käive loetakse tekkinuks saaja riigis sõltumata selle tegeliku osutamise riigist), on see Eesti maksukohustuslase jaoks 0%-lise käibemaksuga maksustatav teenus.
Erinevus võrreldes praeguse olukorraga: 0%-lise määraga teenus ühendusevälise riigi isikule deklareeritakse ainult käibedeklaratsiooni (KMD) real 3, seda ei deklareerita KMD real 3.1 ega ka ühendusesisese käibe aruandel (vormil VD).
- Kui Eesti käibemaksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane saab Ühendkuningriigi ettevõtlusega tegelevalt isikult teenuseid, mis kuuluvad maksustamisele Eestis pöördmaksustamise põhimõttel,
siis pärast Brexitit deklareeritakse teenuse maksustatav väärtus KMD-l informatiivsel real 7, mitte 6.
- Kui Eesti käibemaksukohustuslane osutab teenuseid Ühendkuningriigi ettevõtlusega mittetegelevale isikule, siis tuleb muudatus nende mittemateriaalsete teenuste osas, mis on loetletud käibemaksuseaduse § 10 lõikes 5 – selliste teenuste (sh elektroonilise side teenuste ja elektrooniliste teenuste – digiteenused) osutamine ühendusevälise riigi ettevõtlusega mittetegelevale isikule on 0%-lise käibemaksuga käive, mis deklareeritakse KMD real 3.
Euroopa Liidu liikmesriigi ettevõtlusega mittetegelevale isikule osutades maksustatakse muu mittemateriaalne teenus 20%-lise määraga ja deklareeritakse KMD real 1 ning digiteenuste maksustamisel rakendub erikord.
Seoses Brexiti üleminekuperioodi lõppemisega tuleb silmas pidada, et alates 2021. aasta I kvartali kohta esitataval MOSS deklaratsioonil ei saa enam kajastada Ühendkuningriigi lõpptarbijatele osutatavaid digiteenuseid ning Ühendkuningriiki ei saa märkida tarbimisriigiks. 2020. aasta IV kvartali kohta esitatakse MOSS deklaratsioon ja tasutakse käibemaks tavapäraselt (hiljemalt 20. jaanuariks 2021) ning selles deklaratsioonis saab deklareerida veel ka Ühendkuningriigi mittemaksukohustuslastele osutatud digiteenused.
Kui osutate ka pärast üleminekuperioodi lõppu digiteenuseid Ühendkuningriigi klientidele, tuleb juhinduda sealsetest reeglitest, mille kohta on võimalik lugeda veebilehelt “VAT rules for supplies of digital services to consumers“. Teenuseid, millelt peab käibe tekkimise riigis käibemaksu arvestama ja maksma teenuse osutanud Eesti maksukohustuslane, Eestis esitatavas käibedeklaratsioonis ei deklareerita.
- Kui Eesti käibemaksukohustuslane võõrandab kauba Ühendkuningriigi isikule koos selle toimetamisega Eestist Ühendkuningriiki (v.a Põhja-Iirimaale), siis on pärast Brexitit alati tegemist kauba ekspordiga, mis maksustatakse 0%-lise käibemaksuga ning deklareeritakse KMD ridadel 3 ja 3.2.
Ka kauba müümine Ühendkuningriigi eraisikule koos selle toimetamisega Eestist Ühendkuningriiki (v.a Põhja-Iirimaale) müüja poolt või eest ei ole siis enam kaugmüük, vaid samuti 0%-lise käibemaksuga maksustatav eksport.
Ühendkuningriigi füüsilisele isikule kauba võõrandamisel Eestis tekib kauba eksport käibemaksuseaduse § 5 lõikes 2 loetletud tingimustel (nn tax-free müük).
NB! Vastavalt Põhja-Iirimaale kehtestatud erisusele on ka pärast 2020. aasta lõppu kauba võõrandamine Eestist Põhja-Iirimaa käibemaksukohustuslasele koos kauba toimetamisega Põhja-Iirimaale endiselt kauba ühendusesisene käive (mitte eksport) ja kauba müük Eestist Põhja-Iirimaale mittemaksukohustuslasele endiselt kauba ühendusesisene kaugmüük (mitte eksport).
See erisus puudutab ainult kaupu – kõik Ühendkuningriigi (kaasa arvatud Põhja-Iirimaa) isikutele alates 01.01.2021 osutatavad teenused maksustatakse ja deklareeritakse vastavalt ühendusevälise riigi isikule osutatavate teenuste maksustamise ja deklareerimise reeglitele.
- Kui Eesti isik ostab Ühendkuningriigist kaupa koos selle toimetamisega Ühendkuningriigist (v.a Põhja-Iirimaale) Eestisse, siis pärast Brexitit on tegemist kauba impordiga, mitte ühendusesisese soetamisega, käibemaksuga maksustamisel rakenduvad kauba importi puudutavad käibemaksuseaduse sätted.
“Brexiti mõju tollivormistusele ja kaubavahetusele Ühendkuningriigiga“.
NB! Vastavalt Põhja-Iirimaale kehtestatud erisusele on ka pärast 2020. aasta lõppu kauba soetamine Eesti maksukohustuslase poolt Põhja-Iirimaalt käibemaksukohustuslaselt koos selle toimetamisega Eestisse endiselt kauba ühendusesisene soetamine (mitte import) ja kauba müük Põhja-Iirimaalt Eestisse mittemaksukohustuslasele on endiselt kauba ühendusesisene kaugmüük.
See erisus puudutab ainult kaupu – Ühendkuningriigi (kaasa arvatud Põhja-Iirimaa) ettevõtlusega tegelevalt isikult saadud ja Eestis pöördmaksustamisele kuuluva teenuse maksustatav väärtus tuleb alates 01.01.2021 KMD-l deklareerida nagu ühendusevälise riigi ettevõtjalt saadud teenuse maksustatav väärtus, st informatiivsel real 7, mitte 6
- Kui Eesti käibemaksukohustuslane ostab pärast Brexitit Ühendkuningriigi käibemaksukohustuslaselt kaupa või teenust, mille hinnale vastavalt Ühendkuningriigi käibemaksuseadusele on lisatud käibemaks Ühendkuningriigi maksumääraga, siis ei saa ta enam taotleda Ühendkuningriigis makstud käibemaksu tagastamist Euroopa Liidu piiriülese käibemaksu tagastamise süsteemi (VAT Refund) kaudu, välja arvatud kauba ostmisel Ühendkuningriigi maksumääraga Põhja-Iirimaa käibemaksukohustuslaselt (kuid mitte teenuse saamisel Põhja-Iirimaa maksukohustuslaselt Ühendkuningriigi maksumääraga).
Ühendusevälistes riikides makstud käibemaksu tagastamine Eesti ettevõtjatele toimub vastastikkuse põhimõtte alusel ja sõltub sellest, kas vastavas ühendusevälises riigis otsustatakse Eesti ettevõtjatele hakata käibemaksu tagastama või mitte.Praeguseks oleme saanud Ühendkuningriigi maksuhaldurilt ametliku kinnituse, et Ühendkuningriik jätkab käibemaksu tagastamist Euroopa Liidu liikmesriikide maksukohustuslastele vastastikkuse põhimõtte alusel. Ühendkuningriigis makstud käibemaksu tagastamiseks taotluse esitamisel peab Eesti maksukohustuslane võtma aluseks Ühendkuningriigi maksuhalduri juhendi. Ühendkuningriigiga seotud käibemaksu tagastamistaotluse esitamise tähtaeg 2020. aasta kohta on 31.03.2021. Ühendkuningriigi maksuhalduri otsusest tulenevalt jätkab ka Eesti käibemaksu tagastamist Ühendkuningriigi maksukohustuslastele. Välisriigi ettevõtjatele Eestis makstud käibemaksu tagastamise juhend.
Erandiks on Põhja-Iirimaa, kus kohaldatakse kaupade soetamisel makstud käibemaksu tagastamisel veel neli aastat pärast üleminekuperioodi lõppu ELi direktiivi sätteid. Taotlustele, mis hõlmavad Põhja-Iirimaa käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit (tähekombinatsiooniga “XI”), rakendatakse samasuguseid tähtaegu nagu teistele liikmesriikidele käibemaksu tagastuste puhul: 2020. aasta eest esitatava taotluse lõpptähtaeg on 30. september 2021 ning taotlusi 2021. aasta eest on võimalik esitada alates 1. aprillist 2021.
- Kui Ühendkuningriigi ettevõtlusega tegelev isik registreeritakse pärast Brexitit Eestis käibemaksukohustuslasena, siis vastavalt käibemaksuseaduse § 20 lõikele 6 on ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, kellel puudub püsiv tegevuskoht Eestis, end käibemaksukohustuslasena registreerides kohustatud määrama maksukorralduse seaduses nimetatud maksuesindaja, kelle maksuhaldur on heaks kiitnud.
Ühendkuningriigi ettevõtja, kes seisuga 01.01.2021 juba on Eestis käibemaksukohustuslane ning soovib siin oma majandustegevust jätkata ja käibemaksukohustuslaseks edasi jääda ja kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, peab 1. veebruariks 2021 määrama endale maksuhalduri heakskiidetud maksuesindaja ning teavitama maksu- ja tolliametit selleks kuupäevaks maksuesindaja valikust ja saatma temaga sõlmitud lepingu e-kirjaga aadressile emta@emta.ee.
- Kui Ühendkuningriigi ettevõtlusega tegelev isik osutab pärast Brexitit digiteenuseid Euroopa Liidu liikmesriikide, sh Eesti ettevõtlusega mittetegelevatele isikutele, ja soovib kohaldada digiteenuste maksustamise erikorda, siis peab ta juhinduma ühenduseväliste riikide ettevõtjatele kehtestatud käibemaksukohustuslasena registreerimise sätetest (st kui ta otsustab erikorraga liituda, registreerib end digiteenuste osutamise jaoks käibemaksukohustuslasena vabalt valitud Euroopa Liidu liikmesriigis).
