Riigikohtu halduskolleegium selgitas 6. märtsi lahendis 3-3-1-78-14 maksukontrolli mõistliku aja põhimõtet ja selle rikkumise mõju maksuotsusele.
Halduskohtu poole pöördus äriühing, kelle tegevust kontrollis Maksu- ja Tolliamet 3 aastat ja 4 kuud. Riigikohus nõustus otsuses ringkonnakohtuga, et mõistliku menetlusaja põhimõtet rikuti alates hetkest, kui menetlus oli kestnud 30 kuud.
Hinnang menetlusaja pikkusele tuleb anda igas asjas eraldi. See sõltub muuhulgas maksukohustuslase valmisolekust aidata kontrollimisele kaasa, kontrollitavate tehingute ja äripartnerite arvust, maksusumma suurusest ja avalikust huvist. Maksuhalduri õigusvastase viivituse korral saab maksukohustuslane esitada halduskohtule kohustamiskaebuse menetluse lõpuleviimiseks ning nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Juriidiline isik ei saa nõuda haldusmenetluse venimise eest mittevaralise kahju hüvitamist.
Riigikohus märkis, et ebamõistlik viivitus ei saa olla reeglina põhjus maksuotsuse tühistamiseks. Isik ei saa nõuda maksuhaldurilt maksuseaduse eiramist kompensatsiooniks menetluse venimise eest. Vaid ekstreemsetel juhtudel võib mõistliku menetlusaja ületamine muuta maksuotsuse ebaproportsionaalseks.