Advokaadibüroo Glimstedti partneri ja krüptoraha liidu esimehe Priit Läti sõnul näitab riigikohtu otsus allutada bitcoinidega kauplemine rahapesuvastasele regulatsioonile, et Eesti õigussüsteem on vananenud ega aita kaasa innovaatilise ettevõtluskeskkonna loomisele.
"Praegu kehtiv rahapesu tõkestamise seadus on koostatud ja vastu võetud oluliselt varem, kui esimene bitcoin’i tehing maailmas tehti. Eestile kui e-riigile oleks kohane luua ettevõtluskeskkond, kus uued ärivõimalused ja julged ideed saaksid realiseeruda – selleks peab ka õigussüsteem ajaga kaasas käima,“ ütles Lätt, kes esindas riigikohtu vaidluses ettevõtjat Otto Albert de Voogdi.
Läti sõnul peaksid riigikohtu lahendile järgnema riigi poolt väga konkreetsed sammud, et tagada ärivõimalused ka uuenduslikele lahendustele. "Praegune seadus on ebaproportsionaalne ja nõuaks paindlikkust – alternatiivsete maksevahendite pakkujatele ja finantsasutustele peaksid kehtima erinevad tingimused ja kohustused. Uute lahenduste väljatöötamisel oleme avatud riigiasutustega koostööks,“ märkis Lätt.
Riigikohus leidis tänases lahendis, et bitcoin’idega kauplemine on käsitletav majandustegevusena, mis allub rahapesuvastasele regulatsioonile ja riiklikule järelevalvele, nõustudes Tallinna halduskohtu ja Tallinna ringkonnakohtu otsustega.
2014. aastal kaebas de Voogd Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo kohtusse, et kaitsta oma õigusi, põhjendades, et tema veebilehel ei saa bitcoin’idega otse kaubelda ning tegemist ei ole vahendusportaaliga, vaid see võimaldab tal tegeleda oma hobiga – osta või müüa bitcoin’e kuni 500 euro ulatuses. De Voogd ise on tänaseks tegevuse Eestis lõpetanud ja siit lahkunud.
Bitcoin (BTC) on krüptovaluuta, mis erinevalt tavapärasest rahast ei ole emiteeritud keskse organisatsiooni poolt. Selles tehtud tehingud kinnitatakse detsentraliseeritud andmebaasi kaudu ja bitcoinide omanikud ja tehingud on võrdlemisi anonüümsed. Bitcoinide hind on äärmiselt volatiilne, kuid esmaspäeva hommiku seisuga maksis üks bitcoin umbes 370 eurot.
